7. päev Orvandi sprint Röal

Asi kippus minema juba selle programmeerijate nalja kanti. Abikaasale ütlen, et olen armukese juures. Armukesele ütlen, et ole abikaasa juures. Ise aga muudkui programmeerin ja programmeerin ...

... muudkui orienteerun ja orienteerun. Kui ma dressid seljas pühapäeva hommikul koduuksest jälle välja hiilisin.

Sprint Seli karjääris, oli sootuks midagi teistsugust kui Aegviidu metsamassiiv. Nõudis taas tihedamat fookust ja kiiret kruusahunnikute lahtimõtestamist.

See ei kippunud esimese tähiseni jõudmiseks sugugi välja tulema. Jooksin üle, valesse punkti, mille numbrit taipasin õnneks siiski legendist üle kontrollida. Karjääri servades jagus rohelist ragistamist ning karjääri põhjas kuumutas päike nagu kausis põrgupada.

Seitsmendasse kobistasin otse üle põllu, sest nii oli juhendis selgelt väljendatud, et tohib  - põllumehed olid oma töö selleks hooajaks teinud ning peale eilaste kõrte ei viljeletud seal hetkel tõesti midagi.

Võib-olla, olen ma tõesti juba diagnoosiga.