Vihmausside lend
Lürbin päikselisel terrassil kohvi. On naabri ebareaalse õitevahus pirni jõllitamise aeg. Logelen. Saabub musträstas, noka vahel kuskilt kätte saadud poolik vihmauss. Vaatab mind, kahtlustavalt. "Mis sa siia selle ussiga tulid? Kas sa ei tea, kus su kodu on, või?" Lendab minema. Lähen lilli istutama. *** Neljapäeval ei saanud Aruküla vihmaussid asu ei külas ega küla taga. Mait, kavalpea, oli ehitanud kaks rada kahel täiesti erineval maastikul. Nii oli meil Jaaniga valida keskveteranidele mõeldud 1:7 500 mõõtkavaga tingel-tangel rohkem küla pool või siis mitte nii eakohased N21A ja M21AL rohkem küla taga soos teravsilmsematele tüüpidele mõõtkõvas 1:10 000. Üldiselt on kummaline, et see riknemine just silmadest pihta peab hakkama. Kuigi, Jaanil on see alanud rohkem ühest põlvest. Aga nagu Postimehe terviseminutid pajatasid, siis ainult liigutamine aitavatki veel lõplikku oleku saabumist edasi lükata. Jäi siis see raba variant. Jaan kadus kiirkõnnakul juba enne teist punkti
