Pingviinide marss Keila Jõepargis
See külm, mis mind eile neljapäevakul kimbutas, on täielik nali selle külma kõrval, mis täna Keila sprindil tuuseldas. Õudne. 5-kraadine õhk täis niiskeid vihmapiisku, mida tuulehood naha vahele ajasid. Raadio uudised rääkisid mulle nii Keilasse kui tagasi teel, et homme on kuni 23 kraadi sooja. Hallo, kosmos!
Nii osutus vaieldamatult tänaseks karmimaks katsumuseks, stardis pool tundi rajale pääsemist ära oodata. Esindatud olid pingviinistunud lõdisevad hüplevad orienteerujad, vastukaaluks üksikutele venitajatele ja soendusvõimlejatele. Soojendusjooksu kilomeetrid ei kujune minu puhul tavaliselt sama pikaks distantsi endaga, aga ka sellest ei olnud kasu, sest kuni viienda punktini kulus aeg ülessoojenemiseks ja peamine mõte oli, et õnneks on tegemist sprindiga, mis väga pikalt ei tohiks kesta.
Navigeerisin maastikul suhteliselt sujuvalt. Pargis, mille olemasolugi ma endale teadvustanud polnud. Kohapeal pikalt vaatamisväärsustega tutvuda ei mallanud. Ohtramalt tegin tähelepanekuid 7(55) punkti võssi ümbruse kohta, kus juba teerajalt maha keerates ei suutnud põõsatukka kaardile paigutada, siis lasin end eksitada Least ning siis olin segaduses punkti asukohas kaardil olevast piklikust pruunist kägarast ja legendi järgi hoopis kraavist. Pusserdasin seal mitu jagu aega ära, aga too oli ainus vigasem koht täna. Kõik muu jäi arusaadavalt piisava vormi puudumise taha - nii sisemise kui välimise ;) Viimase ebapiisavus (näiteks kindad) ilmselgelt põhjustamas esimest.
Teevalikuid väga ei tekkinud. Ning tea, kas külmakangestusest tingitud aeglasest liikumiskiirusest või millest, aga kaardi väljalugemisega joostes ei olnud täna probleemi.
Nüüd soojas toas saan aru, et teine punkt(53) on paiknenud ordulinnuse varemetes (kaevatud välja 1976) ning teel 8(52)st 9(38)sse oleks tulnud vanast ilusast mõisahoonest, milles Harjumaa muuseum asuma peaks, läbi silgata. Ning et vanal jõesaarel asunud legendaarsed ujumiskohad Roheline Konn ja Punane Vähk olid kaotsi saanud, kuna vana jõesäng mingite 60.ndate tööde käigus tühjaks jäänud ja nüüd seisev vesi sääski kasvatab. Rääkimata muidugi pargi väärikatest tammedest ja eurojaapani(!) lehistest.
Jões oli kindlasti ka kalu, aga rajaplaneering nendega lähemalt tutvust tegema ei sundinud.
Meeldis. Sprint hakkas meeldima taas tsipa rohkem kui varem.
PS Keilas käib ronge sama tihedalt kui Kadriorus tramme.
Nii osutus vaieldamatult tänaseks karmimaks katsumuseks, stardis pool tundi rajale pääsemist ära oodata. Esindatud olid pingviinistunud lõdisevad hüplevad orienteerujad, vastukaaluks üksikutele venitajatele ja soendusvõimlejatele. Soojendusjooksu kilomeetrid ei kujune minu puhul tavaliselt sama pikaks distantsi endaga, aga ka sellest ei olnud kasu, sest kuni viienda punktini kulus aeg ülessoojenemiseks ja peamine mõte oli, et õnneks on tegemist sprindiga, mis väga pikalt ei tohiks kesta.
Teevalikuid väga ei tekkinud. Ning tea, kas külmakangestusest tingitud aeglasest liikumiskiirusest või millest, aga kaardi väljalugemisega joostes ei olnud täna probleemi.
Nüüd soojas toas saan aru, et teine punkt(53) on paiknenud ordulinnuse varemetes (kaevatud välja 1976) ning teel 8(52)st 9(38)sse oleks tulnud vanast ilusast mõisahoonest, milles Harjumaa muuseum asuma peaks, läbi silgata. Ning et vanal jõesaarel asunud legendaarsed ujumiskohad Roheline Konn ja Punane Vähk olid kaotsi saanud, kuna vana jõesäng mingite 60.ndate tööde käigus tühjaks jäänud ja nüüd seisev vesi sääski kasvatab. Rääkimata muidugi pargi väärikatest tammedest ja eurojaapani(!) lehistest.
Jões oli kindlasti ka kalu, aga rajaplaneering nendega lähemalt tutvust tegema ei sundinud.
Meeldis. Sprint hakkas meeldima taas tsipa rohkem kui varem.
PS Keilas käib ronge sama tihedalt kui Kadriorus tramme.
Comments
Oskad öelda, kus oli Roheline Konn?
Vast muuseum või mõni suhteliselt vanem keilakas teab.