Rohuneeme
Kuigi mu mälusoppides ei olnud päris kustunud mullusügisesed karmid katsumused samal maastikul, siis otustasin neid leevendada tänase ilma ja kevadmeeleoluga.
Ülesandeks oli taas piiratud aja jooksul leida võimetepiiril arv punkte. Kaardilt vastuvaatav vaid tükati rohune neem osutus päriselus endiselt taimedest moodustunud ürgmetsaks. Kivikülvid, murdunud ja murdamata kuusepadrikud, vett täis kraavid ja samblavahed, suured sammeldunud karukujulused kivid.
Maari näiteks kurtis, et ta pidi 45 punkti juures ära uppuma. Mh, mõned kivid valges metsas natukeses siniseviirutuses. Ju-juu, ise ma ei tihanud oma jalga sinna üldse tõstma hakatagi. Valisin pigem võimalikult teeradade äärde jäävad kivid.
Nii sai kohe alguses plaanitud ring 49-46-48-32-30-40 (31-47-42). Kaalusin ka 41 ja 38 lisamist idaservas Kelvingi küla all ülemise kaare lühendamise arvelt, aga kumbki objekt ei sisendanud erilist optimismi nende lihtsast ülesleidmise võimalikkusest, eriti 41.
Tulemus kukkus välja nii, et kaardi keskel asuva kosmodroomi stalkerlikkus tekitas piisavalt segadust ning nii sai etapp 46-48 õige kummalise konksu sisse. Üleval 40st 31 minnes eksitusin metsa varem keeravast väiksest teerajast ning sattusin kraavi ja sihinurka välja ristiga kajastatud sihtmärki tabamata. Kuna mul puudus ettekujutus, milliste ujutuste alla võiks kannatada rohesinised alad sihtide all, siis pigem kimasin finishi poole ega jäänud 31 otsima. Täpne stardiaeg oli mul ka teadmata.
Esimese otsa uimerdamine ja lisasakid raketodroomil ei jätnud aega rohkemate punktide noppimiseks. Teoreetiline varu vähemalt kahe punkti võtmiseks oli siiski olemas, jõudes 5 minutit varem lõpupunkti - see sama 31 ja/või kaarega kindlalt teed mööda ülevalt joostes 47 ja/või 38 sihil.
Meelitasin ka osa pesakonnast hea ilma pärast kaasa. Tõsi, mere ääres ei ole kaugeltki nii mahedat soojust ikka pikka aega veel loota kui keskmaal või inimestel lõunas. Ometi ei tohiks päikeses jalutamine pikemat aega tatitõve käes vaevlevale põnnile kurjasti mõjuda. Tegid issiga 3km raja läbi. Lääneservas olevad kraavid olid 6-aastase jaoks laiavõitu ületada olnud. Siis praktiseeriti koaalahüppeid - poiss rippus kaenlas kui issi hüpetega kraave ületas. Arvamuse peale, et Raidenil vedas, et teda hüppe pealt lahti ei lastud, pööritasid mõlemad ainult silmi.
Ja kuigi Raiden esitas stardis küsimuse, kuidas metsas mustikatega olla võiks, siis pakkus rahuolu ka hulgalise jänesekapsa nosimine.
Niivõrd suur rohelise ja sinise hulk moodsate linnalähedaste elurajoonide vahel on jätkuvalt hunnitu, ainult, et 45 minutiga ei jõua selles metsas midagi ära teha ;)
Ülesandeks oli taas piiratud aja jooksul leida võimetepiiril arv punkte. Kaardilt vastuvaatav vaid tükati rohune neem osutus päriselus endiselt taimedest moodustunud ürgmetsaks. Kivikülvid, murdunud ja murdamata kuusepadrikud, vett täis kraavid ja samblavahed, suured sammeldunud karukujulused kivid.
Nii sai kohe alguses plaanitud ring 49-46-48-32-30-40 (31-47-42). Kaalusin ka 41 ja 38 lisamist idaservas Kelvingi küla all ülemise kaare lühendamise arvelt, aga kumbki objekt ei sisendanud erilist optimismi nende lihtsast ülesleidmise võimalikkusest, eriti 41.
Tulemus kukkus välja nii, et kaardi keskel asuva kosmodroomi stalkerlikkus tekitas piisavalt segadust ning nii sai etapp 46-48 õige kummalise konksu sisse. Üleval 40st 31 minnes eksitusin metsa varem keeravast väiksest teerajast ning sattusin kraavi ja sihinurka välja ristiga kajastatud sihtmärki tabamata. Kuna mul puudus ettekujutus, milliste ujutuste alla võiks kannatada rohesinised alad sihtide all, siis pigem kimasin finishi poole ega jäänud 31 otsima. Täpne stardiaeg oli mul ka teadmata.
Esimese otsa uimerdamine ja lisasakid raketodroomil ei jätnud aega rohkemate punktide noppimiseks. Teoreetiline varu vähemalt kahe punkti võtmiseks oli siiski olemas, jõudes 5 minutit varem lõpupunkti - see sama 31 ja/või kaarega kindlalt teed mööda ülevalt joostes 47 ja/või 38 sihil.
Meelitasin ka osa pesakonnast hea ilma pärast kaasa. Tõsi, mere ääres ei ole kaugeltki nii mahedat soojust ikka pikka aega veel loota kui keskmaal või inimestel lõunas. Ometi ei tohiks päikeses jalutamine pikemat aega tatitõve käes vaevlevale põnnile kurjasti mõjuda. Tegid issiga 3km raja läbi. Lääneservas olevad kraavid olid 6-aastase jaoks laiavõitu ületada olnud. Siis praktiseeriti koaalahüppeid - poiss rippus kaenlas kui issi hüpetega kraave ületas. Arvamuse peale, et Raidenil vedas, et teda hüppe pealt lahti ei lastud, pööritasid mõlemad ainult silmi.
Ja kuigi Raiden esitas stardis küsimuse, kuidas metsas mustikatega olla võiks, siis pakkus rahuolu ka hulgalise jänesekapsa nosimine.
Niivõrd suur rohelise ja sinise hulk moodsate linnalähedaste elurajoonide vahel on jätkuvalt hunnitu, ainult, et 45 minutiga ei jõua selles metsas midagi ära teha ;)
Comments