XXV TAOK Rogain Paunkülas
Neid muudkui tuleb. Ja tuleb. Seekord mitte nii tormiselt kui tunamullu kaugel lõunas, hoopiski uduselt ja uniselt põhjapiirkonnas.
23 aastat tagasi sama järvega kaardil olin oma kolmandal TAOK rogainil. Punktide saagi võrdluses näib, et toona mõnevõrra kepsakamana. Kui ma Jaanile ütlesin, et kuule, kas sa saad aru kui vanad me praegu päriselt oleme, kui me siin juba 24. ja 23. korda oleme, siis Jaan arvas, et ta alguses oli pere klassis ...
Kuidagi peab aga ju aru saama, et sa veel olemas oled.
Kui ma teeksin näo et ~30 matkakilomeetrit ei pane mu alaselga nilbelt valutama, siis eiraksin reaalsust.
Aga ma eiran seda. Ja kaardile saab ring, mis ei ole lihtsalt kaheksaks uimaseks udu vaatluse tunniks.
Nagu tavaks, võtsime ette selle poole kaardist, mis eelmine kord jäi tegemata - seega siis nüüd põhja poole. Võimalik, et kõndimise kaare nihutamine lõunapoole kahe maantee vahele andnuks tõhusama skoori.
 |
| 2025 |
23 aasatat tagsi kulgesime Jaaniga lumisest(!) soost üle Tartu maantee läbikaevandamata ooside poole ja miskipärast on see teeületuskoht mällu selliselt sööbinud, et absoluutselt iga kord kui Tartu-Tallinna vahel vanal maanteel sõitsime, toimus selles kohas alati mingi virgumine - aa, siit läkisme rogaini ajal üle tee. Tänavusel kaardil oleks see olnud lõik 39-22. Toona 56-45.
 |
| 2002 |
Aga nüüd. Kes sealt kaudu siis Tartussegi enam sõidab.
Saurusena on põnev kahte kaarti laiemalt võrrelda. Mis juhtub ajas metsade ja põldudega.
Üpris palju juhtub ka reljeefiga - ja mitte ainult ooside ära kaevandamise võtmes. Mingi muutus näikse olevat toimunud reljeefi kujutamiselgi kui neid allesjäänud künklikumaid paiku vaadelda.
Üldiselt, olid need rohkem nagu Kunksmoor ja Trumm, kes nüüd metsa tuuseldada võtsid.
Võiks juba miskit arunatukest olla kogunenud, aga kust tulid jälle need olukorrad, nagu oleks raja äärest võtnud maitsta mõnda külmavõetud seent. Oleks siis kõhistamagi ajanud. Kuskilt tuli see korstna otsas iseennast neav Kunksmoor. Kuskilt tuli see 18. laeva põhja ajav Trumm. Kuskilt tuli see täringumängus sohki tegev Kunksmoor. Kuskilt tuli see metsa eksitatud Trumm.
Ei. Näiteks punkti 64 juures. Viimased mõistlikud mõtted voolasid mägraurgu, kui rohkem kui poole tunni jooksul seda kraavide ja nina süsteemi seal paika ei saanud.
Kus on see vares, kes kraaksuks, kus punkt on.
Ei varest, ei sebrat, ei punkti.
Lontsisime läbi põdrasügamise võseriku tagasi joogipunkti. Jätkasime plaanitud lõigul 42-54 ja sealt 62 ei läinud, kuigi algseis mõtteis oli. See on nagu nende kehaosade valutamine, mida sul enam pole.
64-62 otse rabalõigu vältimine tähendas ilmselt aga kogu maastiku kauneima osa piltide rivist välja jätmist. Nii võis uskuda Triina jutu põhjal, kes selle etapi otse punktist punkti läbinud oli.
Esimese osa stardist põhja uitasime päris mitme tiimiga samas voos, kuid tihnikus pudenesid kõik laiali. Maari ja Kaiga olime sinnani tulnud samas tempos, kuid sealses sõnajalgade segadikus läksid kaduma ka kaasvõistlejad.
Edasi Paunküla poolsete punktideni läks vaheldumisi mööda sirgeid teid ja sihte liiberdades, rakendades aega-ajalt erinevaid tehnikaid lopsakate kraavide ületamiseks või siis energiavõsas punktist mööda tungeldes.
Etapil 42-58 oli esimese ropsuga rajaga ristuvat sihti pea võimatu tabada. Toda kaardile manatud rada tuvastada, nõudis kõrgema kategooria o-fantaasiat. Punkti piirkonnas jälle kaldusime ära.
Järgmine 61, ikka samas stiilis. Õhuke sinine joonenire kaardil mitte nii kraavinire päris elus. Pärast kraavi jälle ülepea nõgeste ja vaarikate vahelt kõrgema reljeefi moodustiseni seigeldes tuvastasime end mingil sarnasel objektil, aga ilma punktitähiseta.
Selline muster - vett täis kraav - rõve võpsik - jupp tuima teed - mitte kohe tabatav punktikoht kõrgemal pinnasevormil oli selles kaardiosas valdav, kuniks allpool Paunküla järve pool hakkasid vastu tulema küsimused:
No 24 veel jäänud. Praktiliselt ju sihi ääres.
Esines paraku punktini jõudmist takistavaid asjaolusid: maastiku kõige tihedama rõvedusega võss, kõige laiem kraav ja ... Kunksmoor. Sajatas mis ta sajatas seal sambla vahel, aeg seisma ei jäänud. Trummi kõrvadeni kuuldus ilmselgelt ebaasjakohaseid süüdistusi kui õudsa koha peale me tulnud olime, kuigi kardetavasti polnud see tema, kes selle metsa nii põhja seal lasknud oli.
Kuniks sai viimasel viiel minutil ukerdatud viimaste karjääri tiikide servas viimase võpsiku vahel.
Sihid olid sirgeks käidud. Kraavid olid kreeni hüpatud. Raiesmikud olid läbi raiutud. Võpsikud olid võetud.
Olime end ära oodanud.
Nii nagu korraldajadki olid üht ja teist ära oodanud. 25 korda. Valmis pannud sooja supi, tüki leiba ja hapukoore. Pirukad kauba peale.
Havi käsul
Comments