Raku

Zazibea suutis hommikul o-riideid kotti toppides välja mõelda umbes 7 põhjust, miks mitte täna teisipäevakule minna: näiteks pesakondlikud - mees on Baltikumis ära mis tähendab, et 1) läheb põnnil ja lapsehoidjal päev jälle 12 h pikaks ning 2) pean 0-odöörsena pärast toidupoest läbi kalpsama; 3) füsioloogilised - kurk on jube haige; 4) teispäevale kohaselt lubab ohtralt vihma jälle; 5) on tapvalt tööd teha; 6) on kogu sularaha jälle rahakotist parematele jahimaadele liikunud ja 7) on selle Raku kaardi peal juba oma 7x orienteerutud. Ühesõnaga üks paras õnnetusekana.
Õhtul kell pool kuus aga tundus, et töö ei ole lõpeks mingine jänes, sularaha saab tavaliselt ATM-st, taevaserv nagu paistakski hõredam, hoidjal ei olnud midagi pikema tööpäeva vastu, poes on ennegi koos ehitajatest viinaninadega kassasabas haisukollitatud ja kurguvalu oli ka kuhugi kadunud ja pealegi, on Raku töölt lähtudes isegi tipptunnil vaid 10 minuti kaugusel.

Stardialas tervitas saabujaid mälestuskivi fashismivastases võitluses langenutele. Kivi juurde asetatud lillekesed tuletasid Zazibeale meelde kunagi 7. klassis kribitud kirjandit peale sunnitud teemaga "Teed kangelaskalmudele ei rohtu kunagi ", mille õpetaja klassi ees ette luges ning ta ainuke kommentaar oli et, nii ei tohi kirjandit kirjutada. Mnjah, kui ma hästi mäletan, siis ma avaldasin tagasihoidlikku veendumust, et teed siiski kipuvad rohtuma. Aga õpetajal oli õigus - ei rohtu, 23 aastat hiljem ja ikka ei rohtu.

Aga mälestuste, kivide ja langenute juurest elava looduse poole pöördudes. Nagu loota võis, vihm andis võimaluse taas ülimõnusat kevadist õhku hingata. Rohelus on saavutamas oma maksimumi ja tolmu veel ei ole. Lihtsalt ole ja hinga. Nii-nii, aga vahelduseks peaks siis ennast taas nende punaste rõngastega kuidagi suhtestama. Noid on kaardile õige tihedalt saanud täna.

Tolles praktiliselt lamedas männikus, kui mõned kaevikud ja kerged muhud välja arvata, on hea liikuda ja nii sujusid 1(31)-2(35)-3(32)-4(41) enam-vähem. Teises õnnestus ootamatulut palju paremale kalduda, aga teede räga andis orientiiri kiiresti kätte.

Natuke nagu mõtisklemist oli 5(43)-sse minekul, justkui päris palju erinevaid teevalikuid. Valisin suhteliselt jõhkralt selle, mis läbi 6(44) läks. Nii määratlesin juba 5-sse minekul ühtlasi ka 6-nda asukoha. Tõsi, kaduv tee 5 ja 6 vahel oli kadunud tiheda toominga ja muu väänduva ja liibuva võsa alla, nii et lihtsam oli tuvastada seda rada jäljeküti kombel kummargil maapinda uurides, mitte otse ettepoole vahtides - nii seda lihtsalt ei olnud olemas - rada oli toominga ja muu võsa all peidus. Igatahes seal kandis edasi-tagasi ragistamist jagus. Aga rada oli täiesti olemas ja see viis ilusti sinna ja tagasi.

Edasi läks jälle tuttavalt, mööda radu ja männikut 7(42)-8(39)-9(38). Teel 10(37)-sse õnnestus taas jälle päris palju paremale kalduda. Huvitav, kas kõrgepingeliin tõesti mõjub kompassile, aga võib-olla hoopis mulle endale paremale poole kiskuvalt.

Pärast 10-ndat tuli elegantse hüppega ületada (aga võis ju üritada ka alt pugeda) kollane gaasitoru, kus sees kohises ja sahises. Huvitav, miks nad siin selle toro maa seest välja on ajanud. Ja miks seal sees sedasi mühiseb. Mis moodi see gaas seal toru sees siis õigupoolest liigub. Keegi lükkab tagant. Aga äkki polegi gaas. No pagesin sealt oma trassile jäävate kaevikute poole - 11(34)-12(33) ja auku enne lõppu -13(48), millede tuvastamisega erilisi raskusi esile ei kerkinud.

Finishijärgselt kohtasin isa, kellega koos nuputasime, kuidas rattaga tema raja viimase punktini võiks jõuda. Tema kaardil oli ring kohas, mille all ja ümber oli ainult üks mustade punktiiride hunnik ja vanemale inimesele kohaselt näeb ta ligidale kehvasti ning kohati on tal päris raske sellisest kritseldusest õigele rajale pihta saada. Aga peagi oli temagi lõpikult metsast väljas.

Kokkuvõttes ei olnud hullu, kangelaskalm oli endiselt teisaldamata, lilled närtsisid rahulikult. Sportliku hasardi poole pealt pean jälle põdema, et ka seekord ei õnnestunud oma raja võitjale alla 15 minuti kaotada - 18. Ikka hullult kiiresti suudavad mõned metsas lipata.