Siikaneva, Pirkanmaa

Kolm juhtumit kuumas juulis. III

Kompromissitu Soome Retki-rogain 2010.

Mis tegelikult ei olnudki nii kuum, väljaarvatud kodust sadamani ja tagasi, vaid üpris tavaline suvi paarikümne kraadiga päeval ning mõniteist kraadi öösel koos vihmaga. Üpriski soomerogainilk olukord - hiljemalt pimeduse saabudes, saabub ka vihm. Väga värskendav oli vahelduseks natuke hingata leemendamise asemel. Võiks lausa öelda, et ilmaga seekord vedas.
Poisid küsisid mõlemad, et kas meil lund ka sadas. ?!? Olnud uudistes, et Soomes sadas lund. 

Tulles kohustuslikust ilma osast aga muude detailide juurde.

Korralduslikke momente

Soomlased ikka oskavad iga kord mõne kummalise reegliga üllatada - näiteks pidi kohustusliku varustusena olema kaasas mobiiltelefon, mida tohtis sisse lülitada ainult hädajuhtumiks ja mille täitmist lubati monitoorida. Viimast ei osanud ma esiotsa küll ettekujutada, aga pühapäeval kui Jaan kell 12.15 telefoni sisse lülitas, saabus sms, et telefoni levialasse siirdumisest on nüüd korraldajaid omakorda sms-tud.

Teiseks võis saada trahvipunkte peale finishisse hilinemise ka prügi maha pillamise eest -1; kohustusliku varustuse elemendi puudumise eest -10; keelualas liikumise eest -50 punkti. Toda ei teagi nüüd, kas keegi karistada ka sai.

Kolmandaks üllatas ilmselt ka korraldajaid endeid, et umbes 10 km teelõigul keset kaarti laupäeval 12st 19ni kestsid mingi ralli treeningud, mis tähendas, et seda teejuppi pidi sel kellaajal oli keelatud liikuda, ainult ületada võis ning seda tingimusel, et ollakse eelnevalt veendunud kuulmise järgi raja ületamise ohutuses. Tõsi, Jaan nentis, et vaadates juutuubist mõningaid  Soome rallide videosid, siis pole ka 20 meetrit teest eemal metsas väga ohutu viibida. Milliseks seal sel kellajal tegelik olukord kujunes, jäi meil küll teadmata, sest naasesime seda rada mööda tagasi laupäeva öösel.

Muidu oli väga palju sarnast eelmise aasta EM-ga:
- kaart suuruses 51x65cm, kattes 20x26 kilomeetrit;
- eelmisest aastast ülejäänud kokkuvolditavad plasttopsid;
- SI-pulgad EMIT asemel;
- samad fanaatikust korraldajad.

Keskkond

Keskus asus sedakorda Rimmin kämppä-cabin'as  - ideloogiliselt midagi meie RMK puhkekohtades olevate metsamajade sarnast, ainult koos saunamajakesega. Hästi hubane ja kompaktne platsike - kõik käe-jala juures koos.

Maastik oli suures osas Soome traditsiooniline - männimets, mustikad (suured ja magusad), kivikaljud, sajad järvesilmad. Läbitavus üpris sarnane tänavuse Jukolaga.  Punktidele ligisaamiseks pidi päris palju väga tihedas metsas rassima. Mitmel puhul sattusime null-nähtavusega madala kasevõsaga kivise pinnasega metsa või siis hooldusraiega metsa, kus  raie tulemus kõik koristamata. Asustust vähe - üskikud suvemökkid. Kaardi äärealadele jäävatele talumaadele polnud punkte pandudki. Lisaks suur Siikaneva soo, millest matkarajad läbi vedasid.

Planeeritud liikumistrajektoor ja ponnistused sellel 

Siikaneva

Võtsime Jaaniga nõuks seekord 24 tundi rogainida, kuigi me mingid zombi-seiklejad oma loomult ei ole. Seekord kaardile otsa vaadates oli esialgu suur segadus nagu ikka, kuid mingi põhimõtteline ring joonistus välja üpris kiiresti. Küsimus oli, millised punktid ja mis järjekorras rajale võtta ja millised jätta. Kuna Soomes on trassi plaanimiseks aegade algusest olnud 3 tundi aega, siis jõuab põhjalikumalt läbi mõelda ka punktidele peale minekud, kuigi elusloodus teeb omad korrektiivid. Eluslooduse all võib silmas pidada ka iseenda tehnilist seisukorda.

Laupäevane ring: 84-81-101-64-62-30-98-78-103-102-91-106-52 -  läks plaani järgi. Küsimärgiga 74-96 jäid kõrvake, siirdusime 20-90-41. Selleks ajaks kannatas metsas ainult lambiga (meil oli kahepeale üks led, aga sai hakkama)  liikuda. Mingi idee oli edasi-tagasi 93s käia ning teel koju jäi suhtelislet ligi 56 - mõlemad jäid ära. 24 ning keskus. Teise päeva tilluke ring: 34-94, kaalumisel 66 või 43, jäi 43 minu halamise tõttu. Planeeritud teise päeva ringis olid pärast 94 veel 73-100-105-71, mis oleks olnud ebareaalne pikkade metsaetappide tõttu.

Hämariku saabudes kippus ind kaduma ning liikumine muutus üsna vaevaliseks. Või nagu ma oma varasemates märkustes olen enda jaoks üles tähendanud - midagi tuleb ette võtta õhtul kell 10 saabuva vaimse kriisiga. Sellele ei leidnud lahendust ka seekord. Hakkas vihma tibutama ning mitmed punktid, mis tagasiteele said plaanitud, jäid läbimata. Esimesse veepunkti sundis minema ka janu. Olin lootnud veepudeleid vahepeal mõnest kraavist täita, aga nagu kiuste oli mets tegelikult hästi kuiv ja ühtegi veeammutuskohta teele ei jäänud. Jaan nentis, et poleks vihma sadama hakanud, oleks kuivade jalagadega hakkama saanud.

Eraldi elamuse valmistas mulle seekord maamesilaste või -herilaste (mul ei olnud mahti nende liigiga täpsemalt tutvust tegema jääda) rünnak. Õigupoolest ei jõudnud nad väga tõsiselt ründama hakata. Juhtus klassikaline lugu, kus eesliikuv kodanik(Jaan), nad üles ässitas ja mina järgi tatsudes liiga hilja taipasin, mis siin küll niimoodi zumizeb. Et nii juhtus, sain aru rämevalusast sähvatusest parema jala sääremarjas. Ehmatas kõvasti, aga õnneks lahtus väga kiiresti. Kümneid kilomeetreid hiljem mõtlesin, et võib-olla peakski  jalavalude leevendamiseks (seekord tekkis mingi lollakas närvivalu talla alla) mõnest maamesilaste pesast paljajalu korra läbi marssima.

Kell oli uues päevas kui keskusesse tagasi jõudsime ja jõuvarusid võileibade ja kartulikrõpsudega täiendasime. Plaaniga sutike magada  ja kella kuuest hommikul jätkata. Kella kuue ajal käras äike ja ladistas paduvihma. Väsimus oli nii suur, et see ei seganud edasi magamast poole kaheksani. Nii jäi hommikuse ringi jaoks napilt aega ja ausalt öeldes võitlusvaim ei olnud enam kõige entusiastlikum ning enamuses punktidest oli suhteliselt savi juba. Aga mõned oma hommikusel tuuril ikka ära veel tõime.

Kokkuvõttes mõnekümne punkti jagu ruumi oli nii õhtu kui hommiku poolel, aga väga vilets eelnev treenitus - enne pikemat rogaini peaks kindlasti tegema mõned matkad, et tugevdada jalataldu ja üldist vastupidavust - ei andnud kokku rohkemat kui 134 punkti. Võitjad kogusid 324, kuigi teine koht juba alla 300. Lämmatav juuli on mind isiklikult viinud täieliku mandumiseni, jooksutrenni polegi vist teinud, nii palju kui mõnel päevakul jalutamas olen käinud. Lihtsalt ei talu kuumas rassimist ning puhkuse ajal maal näikse ka muud teha olevat kui küla vahel jooksmas käia. 

Mõtisklus

kaasmaalased

Tempo jäi ilmselgelt liiga aeglaseks ning ajaplaanis hakkasime kohe kaotama, aga tahtsime oma sooringi ära teha. Samas 24-tunnine rogain on olnud alati suur küsimärk, sest kannab endast juba algselt masohhistlikke elemente. Minu jaoks on juba teatava psühholoogilise barjääri ületamine, et üldse nii pikk retk ette võtta. Tõsi selle 24-tunni sees 6 tundi magada, annab selle, et taastumiseks ei kulu tervet järgnevat nädalat. Iseenesest on viimastest 24-tunnistest üritustest mingit õppematerjali kogunenud ja võiks nö edasi areneda. Üritada ilma keskuses magamas käimata. Kuigi  kuskil jookseb füüsilise pingutuse mõttekuse piir, mille ületamisel hakkad ennast mõttetult lõhkuma, isegi kui ergutite, valuvaigistite, geelide jms gräpi ning teatava vaimse pingutuse läbi end sundida. Mul on mingi vimm selle tehnilise elushoidmise stuffi vastu, mis aitab unetult hiigelvahemaid läbida. Ma ikka soolakurgi, banaani ja veega tahaks hakkama saada :) Teisalt olen selline veidrik, kelle jaoks on võlu kulgemises endas, mitte tulemuses. Väärtus on selles jalaastes, millega mustikaid lömastada, sipelgaid surmata vältida püüad. Selles, kuidas järvevaade või metsaviirgude värvid mäest laskudes iga sammuga muutuvad. Tõsi kohale jõudmine on alati väärtuslik hetk, kuid just siis saab kogu rännak minevikuks.

Võimalik, et enda viimse koospüsimise piirini ajamine ja elumahlade väljapigistamine on omamoodi väärtus helge enesetunde saavutamiseks. Ja inimesed on lõpuks nii erinevad, mõne jaoks on 63km suuskadel ulme, mulle mõnus kaheksa-tunnine kulgemine.

Veepunktid

punkt 20

Täiesti omamoodi elamuseks kujunesid seekord veepunktid. Sattusime neist kahte. Esimene asus taluõues kaevul. Pererahvas kõlgutas kiiktoolil jalgu ja puhus kaevule kogunenud võistlejatega mõnusat juttu. Muuseas avaldades ka arvamust, et neil on kohe päris põnev - nagu mingi teater. Pole nad enne sellist asja näinud. No eks kaevu ümber käis ka muud, kui veepudelite täimine - sokkide vahetamine ja jalgade plaasterdamine, kummaliste materjalide söömandus või lihtsalt jalad taevapoole pikutamine jms lõdvestustegevus.

Teine veepunkt tekitas esiotsa aga tõsist kahtlust, kas seal üldse mingit punkti ikka on. Pime. Kõmbime mööda teed ja teest 30 m eemal peaks olema mingi majake. No majake on. Majakese ees aga seltskond paljaid soome mehi laupäevaõhtuselt jõrisemas. Seisame teel ja vaatame kõhklevalt majakese poole. Keegi teatab muu jauramise keskelt, et tälla on rasti külla. Astume ligemale. Kostab igasugust jampsi, muuhulgas, et mis te selle veega jamate, meil on siin õlut ja sauna saab ning keegi römiseb, et oi näe, naisi tuleb. Aga kontrollpunkti ja veevõtu kohta ei paista. No need olid sauna kõrval võssis täitsa olemas siiski. Saunapunktis lahkumist saatis soomekeelne lorilaul. Oma matka kaheteistkümnendal tunnil nondega sinna jaurma ei kippunud millegipärast jääma.

Ei tea, millised need ülejäänud veepunktid küll olla veel võisid.  

Miks ma käisin juba neljandal rogainil Soomes

Rimmin kämppä-cabin

- Üldiselt hea ligi minna, mullune kord küll välja arvatud.
- Selline muhe korraldajate brigaad, isegi makaronijagajast vana sama, kes esimesel korral.
- Orienteerumist, orineteerumist ja orienteerumist - veal on sellisel maastikul kõva täiendava füüsilise lisapingutuse hind (valest teeotsast sissekeeramine, vale kaljukünkotsa ronimine jms). Keskendumine peab olema kestev.
- Ühese lahendusega rada ei ole - maastiku keerukus tekitab vaid osaliselt teiste tiimidega kattuvaid lõike.
- Hõre, kilomeetrid lähevad kedagi kohtamata. Kulged iseenda kulgemist ja lased metsal mõjuda.
- Lihtsalt sobib selle ürituse veidi melanhoolne iseendas olemise fiiling. Korraldajad ei ole ka just sellised paljusõnalised, kuid toimetavad mingi oma huumori ja entusiasmiga.

Järgmine aasta augustis, kuskil veel teadmata kohas Soomes.