Padisel käin öösel

Padisen kirjalikult natuke sellest, kuidas Padisel kolmapäeva hiljaõhtul kummipadinatega võsa vahel padituid sai. Tasase padina asemel mets krõbinaid täis.

Sümpaatne üritus oli. Ühtegi köginat ei kerki huulile.
Hoopis hea meel sellest, et sain Risto ja Helerii sõidukaaslasteks. Ja sellest, et Triina laenas mulle oma "päris" lambi, millest tulenes järeldus, et tollega on ikka sootuks tõhusam pimedas metsas kui minu ledi-kökatsiga. Peamiselt seetõttu, et valgusvihk on laiem ja pead peab vähem laperdama.

Stardieelses infos jagas toonust teadasaamine, et kaardi kaugemas osas on ühes majapidamises lahtine koer, mis võib tagada ootamatu lisakiirenduse. Keegi pakkus, et kui tempo aeglseks tundub jäävat, siis tuleb vahepeal sealt koera kandist läbi joosta, saab suurema hoo sisse.

Esimene punkt oli õnneks öö ja kaardiga sidestumiseks piisavalt lihtne. Juba teise punkti minnes, vaatamata hõredale metsale, tekkis tõdemus, et algajatel maksab kindlapeale mööda radu, liinialuseid, sihte ja ojaservi koperadada otse rapsimise asemel. Seda printsiipi järgides ülejäänud punktides suuri vigu ei teinudki, mille üle mul on ka hea meel. Ahvatlus otsemini minna oli mitmel etapil, aga näiteks 9(45) - 10(58) vahel suutsin hoiduda läbi sinisepõhjaliste õõnsuste kulgemisest. Kõige karmimaks osutus 6(55)st 7(43) minnes mõistliku trajektoori valik, sest vaatamata kujutatud valgele oli seal ikka tunduvalt rohelisem valge kui näiteks üleval männimetsas. Takerdusin korra totaalselt toomingavõsasse, aga puu haardest välja rahmides oli aega märgata, et pungad on kohe lehtedeks pakatumas ja see tegi head meelt.

Head meelt tegi ka see, et pärast finishit sai soojas ruumis sees olla ja nii ei tormanudki seltskond autodesse kohe sooja, vaid enamus ootas muljeid vahetades medalite jagamise ära enne koju padjale pagemist.

Minu jaoks oli rada huvitav ja andis homseks öiseks ettaasteks kindlust, et põhimõtteliselt on siiski ka kottpimedas metas töötava lambi olemasolul tõenäoline isegi ilma helkuriribata punkte leida. Aga homme seisab ees siiski täiesti võõras mets ja eks see näi, kuidas Pärnumaa koerad kiirendusele mõju saavad avalduma.

Comments

Popular Posts