O-week 2. päev Mustamäe

Eile linnas ringi kondanud põtrade saatuse kohta info puudub, aga teisipäeval jõudis kohale lumesadu.

Mõned tunnid enne päevaku algust, irvitasid töökaaslased kontoris - noh, lähed täna jälle jooksma, jah? Kui katuseharju katsid valged nööpnõelapea suurused lumeterad ja tuul neid rabistades vastu aknaid loopis.

Kas kõik 22 riigi esindajad just päevakule jõudsid, pole teada, aga igatahes kippus kaarte juba enne seitset nappima enneolematu o-hordide metsa, mhm, pigem siiski pargi-laadsesse metsa, jõudmise pärast. Millest kokkuvõttes saab ju ainult hea meel olla.

Tahmaste pilvede vahelt käis õhku soendamas päike, ometi tundsin end mugavamalt kui suusapesu särgile alla panin.

Selliselt siis, talvekarges jaanipäeva ootuses, võtsin läbida W21A raja, mis nõudis seekord lausa kolmel korral Mustamäe kaldanõlva forsseerimast.

Vana hea tuttav rapsimine suusahüppe torni aluses tihedamas võsas koos potentsiaalse võimalusega discgolfi kettaga vastu pead saada ning üle Nõmme silla teisel pool Rahumäe liivikutel üksikute uitajate vahel.

10(51)s punkt oli tõesti päris ootamatus augus ning selle kandi Bermuuda kolmnurk kipub minu jaoks ikka ja jälle olema vanaka ja Ehitaja tee vahele jääv nõlvaalune tihedam padrik. Seekord sattusin seal segadusse 11(53)ndat punkti taga otsides.

Nõmme sillalt tagasi, loksutati taaskord alla, et siis veel korra hüppetorni juurest uuesti üles turnida. Päris lõpu eel osutus kuidagi ootamatult kätteleidmatuks 18(60)s punkt ning labürint staadionil nõudis veel ühe uue käigu leidmist.

Vaheldusrikas rada, mis esmakordselt niisugusesse paika sattujale võiks ju päris huvitav olla ning ega saa isegi kurta. Sellise pooltuttava maastiku lõks kipubki peituma selles, et isegi kui näiliselt tajud kogu maa-ala hästi, siis kõiki põõsaid peas ju pole ning mõtte vabajooksu peale laskmine lõppeb vales toominga- või männitukas kui mõne punkti tarvis ootamatult teravamalt kaarti lugeda tuleb.

Raidenile olin lubanud juhendi järgi tiba pikemat ja keerukamat ülesannet, kui tal tugirajal enda jaoks leida õnnestus. Kuigi vanus lubab veel kümnestega maid jagada, siis ilmselt oleks M12 ikkagi rohkem aktsiooni pakkuv. Igatahes kiitles ta mururajaga, mida tal esmakordselt orienteerumise käigus läbida õnnestunud, TTÜ õppehoone tagusel alal. No eks ta narr ole, mõtled, et saad lapse vähemalt pooleks tunniks välja liikuma, ta sunnik lippab raja seitsme minutiga läbi ja istub siis telefonis rõõmsalt edasi, kui ma veel tund aega metsas kaevan.