O-päev - kaotusteta D-Day

Enne kui Kaukasuse kuumus hinge välja võtma tuleb, kui ta just Võru metsade juures jälle ära ei keera.

Enne sai karge sinitaeva siras birgitiinide kunagistel maadel ebasiivsalt ringi trambitud ja mõnesid punaseid rõngaid sihitud.

Paele Liivi sõda vaevalt, et Kääri kaart aastast 2006 rohkem segadust tekitada suutis. Kuigi rahvamasside liikumise järgi oleks võinud seda karta ning Pirita kloostri päevad oleks jälle võinud loetud saada. Õnneks rahuneti finišijaama läbimisel.

Peale olid tulnud esindajad kõikidest rahvakihtidest. Vaid Prints Harry ei saanud varem Maarjamaale randuda.

Natuke aega tagalas kaarte välja jaganud, läksin ja susserdasin seal minagi. Põhjalikult plaanimata, kuidas selles metsas ikkagi vigadeta orienteeruda oleks. Lihtne on end lamedate etappide järel reljeefipesadel üllatada lasta. Sihiku seadmine nii mõnegi otsusekindla kaasvõitleja järgi võis lõppeda möödalasuga. Mõneski paigas hanitasid ratturite korraldatud pettemanöövrid ning sadadest juurdevormistatud teeradadest tekkis madalrõhkkond, aga lõpuks jäi süüdistada ainult udu oma peas.        

Et Kloostri taga metsast, Pirita-Kose ringraja seest, vanaviisi N21A väärilist pusa välja võluda on võimalik, jäägu osava rajameistri salve kummitama.

 

Võitsid kõik, kes sõjakäigu ette võtsid, relvadeks kompass ja hallollus, mis varustatud liikumisvõimeliste jäsemetega.