Kevadmolekulid

Veidi küll tolmused ja karvased. Kuid kui kevad jagada väiksemateks võimalikeks osadeks, ilma et osake kaotaks oma keemilisi omadusi, siis säherdusi molekule võis täna suurel sõõmul sisse hingata küll.
Näiteks Õismäel.

Kui sellenädalases 'Eesti Ekspressis' küsitakse Endel Lippmaa käest "Olete te kunagi sporti teinud?", vastab ta "Olen metsas orienteerunud, aga see oli intellektuaalne tegevus." Siis säherduse intellektuaalsusega sai täna tegeleda küll.
Näiteks Õismäel.

Eriti pärast väliruumi ajakirja "Õu" nr 7-2013 läbilugemist, mis lõpeb Mart Pordi 1969 "Horisondis" ilmunud artikliga "Tallinn muudab ilmet" ning kus Port pajatab, milliseid vigu tehti Mustamäe planeerimisel ja kui palju parem saab olema Õismäe.

Port ei paljasta, kuidas arenes välja üldkehtivate mikrorajoonide planeerimise põhimõtetest erinev rõngaslinna variant, mille tekkelugu püüdsin aimata juba mullu samal ajal. Kuid see kuidas tänavate pikkuses, ühistranspordi peatuste arvus ja tänavavõrgu halduskuludes kokku hoiti võrreldes kolme ülejäänud variandiga, on hämmastav.

Õismäe plaanid. Alumine joonis ühistranspordi peatused.

Seda enam oli põhjust koha peal uuesti kaeda, kuidas 35 aastat tagasi kavandatu tänases päevas tegelikult toimib ja on realiseerunud - "Üksluisuse kõrvaldamiseks ehitatakse paneelelamud üksteisega kokku väga mitmesugustes eri kombinatsioonides ümber päikseküllaste välisruumide." Päiksega on mõlemal korral pihta läinud, üksteise küljes olevate majade kombinatsioonide kohta ei oska midagi arvata.

"Paralleelselt Ehitajate teega on kavandatud 650 m pikkune üheksakorruseline kergelt kaarjas elumaja, mis esimese korruse ulatuses toetub postidele ja on alt läbinähtav ja -käidav". Mhmmm, 'hiina müüris' on neli läbikäiku tõesti.

"Suvel saab seda Võidu väljaku suurust basseini kasutada ujumiseks, talvel uisutamiseks. Veekogu ümbritseb kergelt kooniline päevitusmuru ". Kajakad tõesti objekti nii kasutasidki.

"Ellipsikujulise peatänava kõverus ning sirgete hoonefrontide tükeldamine vabamalt liidetud ehitisteks, peaks aitama vähendada igavust ja muutma vaated maalilisemaks." Ja mis peamine, "Pikk kaarekujuline elamu ja keskusi tähistavad eriilmeliste tornelamute rühmad hõlbustavad orienteerumist".  Ma vaidleks vastu, orienteerumist kergendab seal kompass ja kaardis püsimine. Kogu maalilisuse juures ei suudaks ma muidu suvalises punktis kuidagi tuvastada, kus pool on näiteks meri või kuidas ma ilma asjatu ringlemiseta sealt koju pääseksin. Võib-olla kohalikud suudavad neid eriilmelisuse maamärke paremini hoomata.

Ajalugu on teinud korrektuure elu- ja väliruumi ideaalidesse ning isegi kui Õismäe elamisväärsemaks muutmiseks käidi mullu välja üle 80 idee, peab vist nõustuma Margit Mutso seisukohaga, et pigem alustada buldooseri kasutamisest, mis arusaadavalt on liig radikaalne.

Kompassi päevakud ja sprindid annavad järjepanu võimaluse, mööda tallinnlaste rõdualuseid ja ukseesiseid just selle mõttega ringi kooberdada - kas lisaks kompass peos siiberdamisele, on siin ka hea elada?

Ilmselt olid täna elamuehituslike rõhuasetuste arutlemise üle siiski prevalveerivad kevadmolekulid ning ühisstartisin pea pulki täis elamurühmade vahele. Rada koos olemasolevate ja olematute aiaaukudega nõudis soorituse osas seekord vähemalt lippmaalikku lähenemist. Akadeemikule kohane teravus oleks ära kulunud punktide 5 ja 16 ümbruses. Seal olevat olnud neli tähist, mitte kolm, mis tähendab, et võtta ei tulnud mitte esimene nähtav punkt, vaid õige punkt.

Haa-haa. 5A  ei olnud teps see sama, mis 16A. Võrratu tüng.
  
Nüüd mul ei jäägi muud üle, kui kögiseda natuke norivalt punktinumbrite paigutuse üle kaardil. Punkti 18C number ühe konks ei pruukinuks ju varjata majade teineteise külge kinnitamise kombinatsiooni ;)  17st teele asudes ma natuke juurdlesin võimaliku meetodi üle, aga kuna 17. punkti juures olev majade nurk läbipääsu ei võimaldanud, siis polnud see enam oluline ka 18C juures.

Ning vaevalt, et numbrite 16 paigutamine tiiki analoogselt number viitega, oleks päästnud DQst.

Muidu oli võrratu ning starti jõudes rabas mind kohale tulnud rahvahulk. Nii lumelagedat märtsialguse o-maastikku ei mäletagi ja see sünnitab uusi ettevõtmisi varakevadisteks intellektuaalseteks toimetamisteks.

USAs toimuva rogaini sihtkoha tõttu potsatab postkasti uudiseid Lõuna-Dakotast ning Bud Laird rogain.ee foorumis hirmutab rohkem hoopis piisonite kui lõgismadudega, kuigi veislased postituse päises ometi nii ütlemata sõbralikud näivad.

Comments

Anonymous said…
Võidu väljak! Kelle võidu? ;-)
Anonymous said…
Võidu väljak! Kelle võidu? ;-)
Anonymous said…
Kas oskad midagi öelda ka kaubanduskeskuste paiknemise kohta? Kas midagi jäi tegemata jne...?
S
Zazibea said…
Toetudes Pordile ja Mart Kalmu "Eesti XX sajandi arhitektuurile", siis maa-ala, kuhu Väike-Õismäe plaaniti, vastas kolme mikrorajooni suurusele alale. Üks mikrorajoon oli NSVLis arvestusega 6000-10 000 elanikule, koos keskusega - kaubandus, kool, lasteaiad, muu teenindus. Õismäe on ses osas võrreldes Mustamäe ja Lasnamäega suhteliselt 'õnnestunud', et plaanitu ehitati ka välja, sh kolm kaubanduskeskust. Mikrorajooni põhiidee, et inimesed saaksid oma toimetamised teha selle piires ilma magistraalteid ületamata, suuresti realiseerus.
Näiteks Mustamäe kohta kirjutab Port, et mikrorajoonide keskused paiknevad peamiste trassidega (Kadaka tee, Ehitajate tee, Sõpruse pst) risti olevate kohalike tänavate ääres, mis nõuab ühistranspordiliinide pööramist mikrorajoonide vahelistele ringteedele, mis pikendas liine, suurendas hoolduskulusid, ristmike läbilaskevõimet ja kulutas rohkem elanike aega. Teiseks ei arvestatud Musatmäel, et on vaja kahte erikeelest kooli per mikrorajoon ja see tõi kaasa osade laste käigud naabermikrorajoonidesse koos sõidutee ületamisega.

Ehk nagu Port nendib "Kokkuvõttes midagi traagilist ei ole juhtunud. Mustamäe elanikud kaotavd pisut enam oma vabast ajast sõitudele ja käimistele. Ühiskond aga mõned miljonid rublad kapitaalmahutuste ja ekspluatatsiooni arvel." :)

Mustamäele jäi ehitamata kogu linnaosa jaoks mõeldud keskus (praegu Männi park) kultuurimaja, 1000-kohalise kino, raamatukogu, tantsusaali, 350 kohaga restorani, kohviku, söökla ja kaubanduskeskuse ja linnaosa halduskeskuse jaoks.

Lisaks ehitati plaanitud 5-kordsete asemel Mustamäele 9-kordseid ning monotoonsuse vältimiseks tornmaju, ning 40 000 elaniku asemel sai elamispinna 90 000 elanikku.

Lasnamäe utoopia aga lagunes käest enne kui selles elav riigikord. Näiteks oli plaanitud seda läbima kaks paralleelset kanalit. Lisaks mikrorajoonide keksustele oli plaanitud kolm suuremat - Tondiraba tühermaale, kultuurifunktsioonidega üles panga servale näituseväljaku kohale ja väljasõitjate teenindamiseks Lasnamäe lõppu.

Paneelmagalaid ei ehitatud ainult NSVLis, mujal lihtsalt loobuti sellest ideest üpris ruttu. NSVLis olid need eriti efektiivne moodus elamistingimuste parandamiseks ühiskorteritest ja puitaguli kehvadest oludest pääsemiseks, unustamaks et elukeskkond ei ole ainult suurem ja valgem korter.

Popular Posts