Suvi laseb pikka liugu ning botikute ja muu veevarustuse järgi puudub endiselt vajadus.
Jätkasime Raideniga vaimu ja keha teritamist selle nädala päevakutel.
Teisipäeval said M14 ja N21A esimesse punkti koos minna, edasi ukerdas kumbki omaette. Raideni kaheksa punkti piirdusid Lillepi pargi alaga ning eritähelepanu tuli pöörata pargi radadel rullidega mööda vihisevatele või koos koera, lapse, kalllima või Selverist saadaolnud kaupadega täidetud pungil kilekottidega jalutavatele persoonidele. Mingit seletamatut segadust tekitasid Varasaallika oja jäärde jäävad punktid, mille asukohta olevat kaart valetanud. Eks ta vähe kribu välja lugeda oli.
Ise ma sain peamiselt jalgadele valu anda, mis aga ei tähenda, et aju täitsa välja oleks võinud lülitada ja et ma Abrose mäel, viienda (42) punkti piirkonnas tavapärast ekspeditsiooni ei oleks korraldanud. No on bermuda kolmnurk - ikka satun seal punkti ümbruses orbiidile. Eluliseks osutus etapp 8(41)-9(47), kus mitmete erinevate teevalikute hulgast leidsin sellise, kus õnnestus läbida müüri serval viinuskit tripavate õhtuste elunautijate seltskonna. Kodanikud ei lasknud ennast kaardiga veidrikest väga häirida, nentides, et te olete juba neljas kes siin otsib midagi, vehkides käega suunas kuhu eelmised kolm jäädavalt kadunud olevat.
Neljapäeval sõitsime Saustinõmmele.
Nööriraja juures hakkas silma mõõdukas browni liikumine. Kohale jõudse selgus, et metsa turnima ei olegi vaja minna, vaid tuleb labürinti lahendada ning see näis põngerjates hasarti tekitavat. Igatahes arvas Raiden, et sellist rada võiks teinekordki olla, mille peale soovitasin tal sise-orienteerumist talvel proovima tulla.
Endal tuli N21A rajal esiotsa kuni seitsmenda punktini leida kiirliikumist võimaldavad otsemad rajakesed ning teises pooles kiirroomamist võimaldavad otsemad kaevikud. Ilmselgelt läks keavikute osa kõveramalt ja luuravamalt. A need väiksed rajakesed seal on muhedad, seniks kuni neid just liiga palju ei saa.
Jätkasime Raideniga vaimu ja keha teritamist selle nädala päevakutel.
Teisipäeval said M14 ja N21A esimesse punkti koos minna, edasi ukerdas kumbki omaette. Raideni kaheksa punkti piirdusid Lillepi pargi alaga ning eritähelepanu tuli pöörata pargi radadel rullidega mööda vihisevatele või koos koera, lapse, kalllima või Selverist saadaolnud kaupadega täidetud pungil kilekottidega jalutavatele persoonidele. Mingit seletamatut segadust tekitasid Varasaallika oja jäärde jäävad punktid, mille asukohta olevat kaart valetanud. Eks ta vähe kribu välja lugeda oli.
Ise ma sain peamiselt jalgadele valu anda, mis aga ei tähenda, et aju täitsa välja oleks võinud lülitada ja et ma Abrose mäel, viienda (42) punkti piirkonnas tavapärast ekspeditsiooni ei oleks korraldanud. No on bermuda kolmnurk - ikka satun seal punkti ümbruses orbiidile. Eluliseks osutus etapp 8(41)-9(47), kus mitmete erinevate teevalikute hulgast leidsin sellise, kus õnnestus läbida müüri serval viinuskit tripavate õhtuste elunautijate seltskonna. Kodanikud ei lasknud ennast kaardiga veidrikest väga häirida, nentides, et te olete juba neljas kes siin otsib midagi, vehkides käega suunas kuhu eelmised kolm jäädavalt kadunud olevat.
Neljapäeval sõitsime Saustinõmmele.
Nööriraja juures hakkas silma mõõdukas browni liikumine. Kohale jõudse selgus, et metsa turnima ei olegi vaja minna, vaid tuleb labürinti lahendada ning see näis põngerjates hasarti tekitavat. Igatahes arvas Raiden, et sellist rada võiks teinekordki olla, mille peale soovitasin tal sise-orienteerumist talvel proovima tulla.
Endal tuli N21A rajal esiotsa kuni seitsmenda punktini leida kiirliikumist võimaldavad otsemad rajakesed ning teises pooles kiirroomamist võimaldavad otsemad kaevikud. Ilmselgelt läks keavikute osa kõveramalt ja luuravamalt. A need väiksed rajakesed seal on muhedad, seniks kuni neid just liiga palju ei saa.
Comments