Lasnamäe ja Soodajärve

Rogainil rulli käidud jalataldu käisin esmaspäeval Lasnamäel sirgeks jooksmas. Paul Pinna ja ümbruskonna tänavatel. Väga kubistlilik maastik võrreldes Moletai kandi ümarvormidega.

Eksisin kvalifikatsiooni ringis suurvormide vahel kvartaliga täisnurga võrra juba esimesse punkti minnes ja kuigi hilisemad piirdeaianurgad, mänguväljaku redelid, sisehoovid ja tänavalaternate postid tulid kätte ladusamalt, oli õhtustele kojujõudjatele, koerajalutajatele, universaalmagasini külasajatele kõnniteedel otsa tormates veidi raske seletada, mida me siin ümber majade niimoodi jookseme.

Aruteludes, miks seekordset silkamist just knockoutsprindiks kutsuti, jäi ühena seletustest peale, et kuna tegemist on vahetu mees-mehe või nais-naise jooksuga, siis lihtsalt ootad maja nurga taga, millal kaasvõisteja selle tagant välja ilmub, annad nossu ja ongi oma edasipääs kindlustatud. Isegi kui oleks eelarvamuslikult võinunud kandi suhtes nii oletada, et nossu ei pruugi anda ainult kaasvõsitlejad, oli tegemist rahumeelse ümbruskonnaga.

Nädala teises pooles Soodajärvele oli ilm kohale tulnud Leedust. Sooja jagus rohkem kui jooksu jaoks hädapärast tarvis oli. Hämmastav oli sääskede puudumine, keda seal tavaliselt alati parvedes tiirutab. Vähemhämmastav oli asjaolu, et koibade liigutamine oli hoopis vaevalisem kui nädala esimesel päeval. Kere on natuke pikkade juhtemetega, saades alles kolme-nelja päeva pärast aru, et keegi on teda tavapärasest enam piinanud ja sundinud rohkeid järjestikuseid ühetaolisi liigutusi tegema.

Oli see Kevadtorm tagalas või miski muu, kuid metsa tagant kostus põmmutamist, tärinat ja muud militaarset kolinat. Isegi pisut pelglikuks muutis see liikumise keelualaga tähistatud kaardiserva. Kas aga ajada 45 punkti pikaldaseks kujunenud otsinguid just selle süüks või pigem tunnisada puudulikku kaardilugemise oskust - miks ma küll ei taibanud vasakule jäävat sihti punkti kulgemiseks kasutada.

Rajameistril olid rada planeerides ilmselt kummikud jalas olnud, igatahes sai selle 5 kilomeetri jooksul rohkem mudases vees lödistada kui kogu Leedus käidud 54 kilomteeri jooksul kokku. Üle mõne aja taas päevak, kus tuli ka maastikuga tegeleda.

Ometi on just lehekuu roheline see, mida mistahes kujul ja toonides oma väärtuslike asjade taskusse pista.