Püha Bernardi neljapäevak
Olgu kuidas on selle Bernardi vooruslikkuse ja juhtimisoskusega, igatahes oli kunagise tsisterstlaste ordu poolt rajatud kloostri taga metsas täna mitmeid sadu metsikumaid tüüpe näha. Aga võib-olla oli tänane rajameister just tollest pühadusepaistest tingituna arvamusel, et kõik inimesed on ilusad ja head. Ning nende koeradki. Või oli see vastupidi.
Kusjuures olidki. Igatahes ei tulnud punkti 57 juures muruniitjaga täristav onkel õue piiridel ringi tilberdavaid kodanikke muruniitjaga taga ajama. Ja ülejäänud kinnisvara omanikud, kelle aedade kõrvalt rajad kulgesid, ei andnud ka endast kui ebailusatest märku. Lõrisejaid elukaid oli vaid eemalt kuulda.
Ja ilm oli hea. Ja mets oli hea. Ja rada oli hea, kuigi ka selles suhtes näitas rajameister oma infokirjas üles erilist leebust lohutades, et mitte alati ei pruugi punkti asukoht uudne näida, kui te seda metsa viimasel ajal juba viis korda külastanud olete ning kutsus üles üldisele sallivusele - tegijamad arvestagu vahel ka algajamatega.
Ometigi ei saa mitte kiitmata jätta püha rajameistrit, sest põnevust ja pinget ikkagi jagus. Tõesti, eks joosta sai ka ja eks see tingiski asjolu, et ma mõnest punktist (43) lihtsalt jupp maad mööda jooksin.
Nii mõnelgi etapil sai kaaluda, kas väledam on liikuda mööda rööbasradu või tuhlata rohkem otse suunas mustika- ja pohlapuhmastest. Teisalt sai vaagida mõnegi teevaliku üle ning nentida, et vahel on elutervem lähenda väikese ringiga, kui püüda otsemaid jooni mööda toominga tihnikus tungelda.
Ja tänu mõnele teisele pühaks meheks pürgivale nähtusele, oli täna nii suur päev, et ilmalikumad inimesed said vaba päeva tõttu juba õige varakult end metsa asutada ja nii jõudis Jaan M21AL ning Raiden nöörirajagi läbida. Põnn teadagi üritas kõik rajale paigutatud marjad nahka pista ja orienteerumislik tegevus osutus teisejärguliseks.
Kusjuures olidki. Igatahes ei tulnud punkti 57 juures muruniitjaga täristav onkel õue piiridel ringi tilberdavaid kodanikke muruniitjaga taga ajama. Ja ülejäänud kinnisvara omanikud, kelle aedade kõrvalt rajad kulgesid, ei andnud ka endast kui ebailusatest märku. Lõrisejaid elukaid oli vaid eemalt kuulda.Ja ilm oli hea. Ja mets oli hea. Ja rada oli hea, kuigi ka selles suhtes näitas rajameister oma infokirjas üles erilist leebust lohutades, et mitte alati ei pruugi punkti asukoht uudne näida, kui te seda metsa viimasel ajal juba viis korda külastanud olete ning kutsus üles üldisele sallivusele - tegijamad arvestagu vahel ka algajamatega.
Ometigi ei saa mitte kiitmata jätta püha rajameistrit, sest põnevust ja pinget ikkagi jagus. Tõesti, eks joosta sai ka ja eks see tingiski asjolu, et ma mõnest punktist (43) lihtsalt jupp maad mööda jooksin.
Nii mõnelgi etapil sai kaaluda, kas väledam on liikuda mööda rööbasradu või tuhlata rohkem otse suunas mustika- ja pohlapuhmastest. Teisalt sai vaagida mõnegi teevaliku üle ning nentida, et vahel on elutervem lähenda väikese ringiga, kui püüda otsemaid jooni mööda toominga tihnikus tungelda.
Ja tänu mõnele teisele pühaks meheks pürgivale nähtusele, oli täna nii suur päev, et ilmalikumad inimesed said vaba päeva tõttu juba õige varakult end metsa asutada ja nii jõudis Jaan M21AL ning Raiden nöörirajagi läbida. Põnn teadagi üritas kõik rajale paigutatud marjad nahka pista ja orienteerumislik tegevus osutus teisejärguliseks.
Comments