Maandumine Kuule

Nad võisid ju kribida paberile Hiiu mets 1:5000, pigem näis siiski, et olen maandunud mõnele Maast erinevale planeedile 5000 valgusaasta taha.


Loius õhtupoolikus countdowni oodates, peitudes tulekera eest Maale nii omaste mändide varju, hakkas kujutlusvõime looma mingit süsteemi - skeemi, mis omistas sinisevarjunditele ning pruunidele laikudele koduseid vorme.

Lõpuks sai kõik pööratud teedeks ja majadeks, puudeks ja rabadeks, kuigi lootus ju oli, leida mõned värsked kraatrid, kohata mõned uued orud. Kuu teine külg asustus poole tunniga, meenutades koduseid Nõmme metsaaluseid. Jätsin oma jälgi tuttavate puude alla ja mitte nii tuttavate turbaaukude juurde kiirustasin kindla peale samme lugedes.

Vahel on hea ära käia. Vahel on nii hea jälle tagasi olla. Vahel tahaks sealt Kuu tagumiselt küljelt Maad natuke raputada enne kui tagasi astud. Nii, et ainult pahad kukuksid maha.

Mõnel varasemal ajal sattusin kobrutama üpris klassikaliste võtetega ülestähendatud maastikele. Veenmaks ennast 15 aastaga toimunud arenguvõimalikkuses, võtsin kopikalugemise ja talongijagamise vahele mõnusa algajate raja. A, mis sa seal alustajate teedel ikka songerdad kui juba tead. Või vähemalt peaksid teadma, kuidas õige on. Napsad veel kiireima soorituse. Katsu omavanustest kuidagi jagu saada. Vot ei saa.

Comments

Popular Posts