Ilusa metsa sürrim pool
Osa maastikke on nii head, et neid ei saa o-silkamata jätta ka kõige kehvema suusailmaga.
Tõsi, meil oli Jaaniga päeva lõpetuseks sündmuste vahel valides tiba dilemma - kas Marcel Lefrancqi sürrealistlike fotode näituse avamisüritus Kumus või dušš mustikate vahel.
Kirg vihmast märgade ja tuulest kohmetute jäsemetega taimede vahel ringi surfata seljatas himu ontlikult klaase kolistades vabameelsetele kunstnikele betooni vahel kaasa elada.
Kaunis peisaaž, mis nagu loodud Tom White'i poolt sõnastatud elutõest kinni hoidmiseks: "Osa vigu on liiga head, et neid ainult korra teha", oma positiivsuses ei lasknud lõputul libedal vihmal end lõpmatuseni heidutada. Ainult natuke, kui 11 punkti (36) järgi madalate paksult vett täis mändide vahele sukeldusin.
Vigade iluga alustasin kohe algusest, 1. (31) punkti siirdusin laisalt, ringiga mööda teed ning kujutlesin end õigete pätsikeste juurest metsa keeravat. Aga tühjagi. Uitasin ja ujusin lainetaval maastikul suunas jupi jagu, enne kui tähis käes. Üpris samas stiilis kukkus välja 5. (57)sse minnes.
Etapp 3(34) - 4(35) lasi juurelda, kumma järve ümbert siis. Polnud kahju mõnuleda kummagi kasuks ümber veekogude tiirutavaid radu pidi, kui kaardipildi järgi oli üpris selgelt keelatud võte, otse kahe järve vahelt läbi pressida. Jaan tunnistas küll pärast, et tema ei olnud sellest nii aru saanud, et kahe järve vahelt ei tohi minna, aga kuna tal väike kahtlus oli, siis ta oli hästi aeglaselt läinud. No, daa. Mul läks ikka minut kauem.
7(39) - 8(58) oli ainus etapp, kus ma Jaaniga võrreldes ajavõidu olin saavutanud. Tema läks otse üle mäe, mina libamisi mööda serva.
Viimase aja trendina ei ole kaardile enam sattunud kõrgusjoonte vahet iseloomustavat mõõdet ning seekord mitte ka mõõtkava. Aga eks oskajad teavad neid peast ja ülejäänud ei mõista nendega niikuinii midagi peale hakata :)
Lõpuks vahet polnud. Lõdvema püksikummiga tüüpidel kippusid veest rasked alumise otsa ihukatted vägisi mustikavarte vahele vajuma. Sürri ju küll.
Viimaks purustas Maari finišis igasuguse pataloogilisusele kalduva situatsiooni: "Vahel on nii hea lihtsalt ilusas metsas joosta".
Tõsi, meil oli Jaaniga päeva lõpetuseks sündmuste vahel valides tiba dilemma - kas Marcel Lefrancqi sürrealistlike fotode näituse avamisüritus Kumus või dušš mustikate vahel.
Kirg vihmast märgade ja tuulest kohmetute jäsemetega taimede vahel ringi surfata seljatas himu ontlikult klaase kolistades vabameelsetele kunstnikele betooni vahel kaasa elada.
Kaunis peisaaž, mis nagu loodud Tom White'i poolt sõnastatud elutõest kinni hoidmiseks: "Osa vigu on liiga head, et neid ainult korra teha", oma positiivsuses ei lasknud lõputul libedal vihmal end lõpmatuseni heidutada. Ainult natuke, kui 11 punkti (36) järgi madalate paksult vett täis mändide vahele sukeldusin.
Vigade iluga alustasin kohe algusest, 1. (31) punkti siirdusin laisalt, ringiga mööda teed ning kujutlesin end õigete pätsikeste juurest metsa keeravat. Aga tühjagi. Uitasin ja ujusin lainetaval maastikul suunas jupi jagu, enne kui tähis käes. Üpris samas stiilis kukkus välja 5. (57)sse minnes.
Etapp 3(34) - 4(35) lasi juurelda, kumma järve ümbert siis. Polnud kahju mõnuleda kummagi kasuks ümber veekogude tiirutavaid radu pidi, kui kaardipildi järgi oli üpris selgelt keelatud võte, otse kahe järve vahelt läbi pressida. Jaan tunnistas küll pärast, et tema ei olnud sellest nii aru saanud, et kahe järve vahelt ei tohi minna, aga kuna tal väike kahtlus oli, siis ta oli hästi aeglaselt läinud. No, daa. Mul läks ikka minut kauem.
7(39) - 8(58) oli ainus etapp, kus ma Jaaniga võrreldes ajavõidu olin saavutanud. Tema läks otse üle mäe, mina libamisi mööda serva.
Viimase aja trendina ei ole kaardile enam sattunud kõrgusjoonte vahet iseloomustavat mõõdet ning seekord mitte ka mõõtkava. Aga eks oskajad teavad neid peast ja ülejäänud ei mõista nendega niikuinii midagi peale hakata :)
Lõpuks vahet polnud. Lõdvema püksikummiga tüüpidel kippusid veest rasked alumise otsa ihukatted vägisi mustikavarte vahele vajuma. Sürri ju küll.
Viimaks purustas Maari finišis igasuguse pataloogilisusele kalduva situatsiooni: "Vahel on nii hea lihtsalt ilusas metsas joosta".
Comments