Laulasmaa ja Männiku kuumad liivad
Kuumus sööb sõnu. Või laenates neid oma vennalt - sõnad said juba kohe hommikul otsa. Kellega juhtus nii, mõni nädal tagasi Türkmenistani pealinna Aşgabati jõudes.
Ise jõudsin sel nädalal Laulastani ja Männikustani kuumadel ja tolmustel radadel jalga keerutada.
Lisaks sõnadele haukab keegi aeg ajalt ka ajust tükke. Või kuidas ikka seletada neid ajuti üpris kummalisi punktide vahelisi trajektoore.
Laulasmaa võbelused:
Männiku hubisemised:
Servapidi olin o-elemendis tolle Männiku karjääriga korra kokku puutunud Saku xdreami käigus, toonase liivakõrbe asemel avanes hoopis omapärane taimekooslus, kus maastik meenutas veidike segu Jõelähtme fosforiidikaevandusest, Türisalu panga tagusest ja millestki veel, andes lõpuks ikkagi mingi täiesti uudse ilmega tüki, kummaliste küngaste ja aukudega, madaltiheda kidura taimestikuga.
Üpris lõpu eel sattusin sõdurpoiste lesilasse või millessegi sellelaadsesse, igatahes näis neile olevat antud käsk istuda puuvilus ja nimelt istuda, sest ühtegi püstises olekus ajateenijat ei märganud, küll siiberdas nende istuvate rühmade vahelt läbi risti-põiki orienteerujaid ning kogu see veider tegevustik kogu kummalise maastiku najal tekitas tunde nagu oleksin ise kuskile umbluulaste vabariiki sattunud.
* * *
Vennaraas jagab oma juhtumisi Kesk-Aasiast FBs.
Ise jõudsin sel nädalal Laulastani ja Männikustani kuumadel ja tolmustel radadel jalga keerutada.
Lisaks sõnadele haukab keegi aeg ajalt ka ajust tükke. Või kuidas ikka seletada neid ajuti üpris kummalisi punktide vahelisi trajektoore.
Laulasmaa võbelused:
Männiku hubisemised:
Servapidi olin o-elemendis tolle Männiku karjääriga korra kokku puutunud Saku xdreami käigus, toonase liivakõrbe asemel avanes hoopis omapärane taimekooslus, kus maastik meenutas veidike segu Jõelähtme fosforiidikaevandusest, Türisalu panga tagusest ja millestki veel, andes lõpuks ikkagi mingi täiesti uudse ilmega tüki, kummaliste küngaste ja aukudega, madaltiheda kidura taimestikuga.
Üpris lõpu eel sattusin sõdurpoiste lesilasse või millessegi sellelaadsesse, igatahes näis neile olevat antud käsk istuda puuvilus ja nimelt istuda, sest ühtegi püstises olekus ajateenijat ei märganud, küll siiberdas nende istuvate rühmade vahelt läbi risti-põiki orienteerujaid ning kogu see veider tegevustik kogu kummalise maastiku najal tekitas tunde nagu oleksin ise kuskile umbluulaste vabariiki sattunud.
* * *
Vennaraas jagab oma juhtumisi Kesk-Aasiast FBs.
Comments