Suvejooks Pannjärvel

Loodetavasti tuleb suvejooksuga suvi tagasi. Viimasel nädala on ta pigem kuhugi kadunud olnud.

Ida-Virus polegi varem orienteerunud ja Pannjärvel pole ka kunagi käinud.
Nüüd siis olen. Detailsemalt.

Õigupoolest registreerisin ennast enne N35 klassi ära kui rajapikkused välja ilmusid. Kui nad lõpuks ilmusid, siis hirmutas 7km tundmatul maastikul mind natuke ära. Tegin järeldusi Ilves3 põhjal, kus ma suutsin kahe tunni jagu aega ~5 kilomeetrile pühendada. Aga ega nii kaugele maksa mingit tirku rada väisama tulla ka.

Pannjärve keskus osutus ootuspäraselt sümpaatseks ja kõik korralduslik sujus ilma, et saaks mingitki köginat esile manada. Vihmapilveribad olid väga vaheldusrikaste halltoonidega taevasse paigutatud, kuid vihma nad sealt välja ei paisanud. Mulle sobis, kuumav päike ei mõju liikumisvõimekusele soosivalt.

Mets päevakulise jaoks parajalt mõnus, kuhu jagus natuke kõike - nii mädasoo kaasikuid, kõdusoo kuusikuid, kui kõva- ja vetruvapõhjalisi männikuid. Ladusalt läbitav, ilma et peaks pidevalt kuskil peadpidi kinni olema. Boonuseks maikellukeste imeline lõhn.

Rada oli ilmselt kolme karva jagu lihtsam kui Ilvesel või tulenes see maastikust või ürituse eesmärgist. Tõsisem kinnikiilumine leidis aset korra 9(79) juures. Õnneks sain vihje kaasvõistlejalt (tänud siinkohal). Olin ümber augu kamminud edasi-tagasi juba oma paar korda, aga õigess süvendisse polnud osanud vaadata. Tea, kauaks ma sinna veel tsüklisse oleks jäänud.

Mõne punkti juures oli pisisoperdusi veel, aga mõned sain kaunilt otsejoones kätte.

Leidus mitmeid huvitavaid rajavaliku etappe. Nii kaalusin, mida teha 2(31)-3(71) etapil. Suutsin ennast sinisesse lõuna-eestilikku kopramaastikku kinni sumada ja ümber selle sulpsu kulgedes otsustasin järgmist rohelist mitte ette võtta - lasin ringiga tee ja sihi kaudu. Sarnaselt hakkasin pelgama 4(37) teele jäävat siniserohelise triibulist nähtust ja siblisin eemalt metsa nautides suure kaarega mööda teed. Isegi 5(44) ei taibanud veel, et mets on juba väga hea mõnus ja jooksin ennast enne punkti sihti kinni, et siis väikse kolnurgaga punktini jõuda. Edaspidi nii nurgelisest liikumisest loobusin ja jälgisin rohkem ikka punast joont.

Peebuga diskuteerisime pärast finishis kolm sõna reljeefist kaardil. Et 5m vahed ja joon kaardil tähendab, et looduses peab ikka midagi tõsisemat juba juhtuma. Igat maapinna värelust peal ei ole ning tuleb suuta leida see oluline. Kusjuures mulle see hõredam variant sobis, suudan sellist palju paremini ka liikumise pealt jälgida. Liiga jooniline kaart on koormav ja pean tihti hoo maha võtma, et silmanägemist olukorra väljalugemiseks fokusseerida.

Iseenesest huvitavad nimed seal järvedel, näiteks on kaardil Aknajärv. Tea, kas kuskil on ka Ukse- ja Katusejärved

Kuramuse jänes. Selle koha peal, kus Toila Spa hotelli fuajees wifi levib, tiirutab haige kägina saatel ratta seljas mingi kuramuse jänes. Ma ei suuda enam ...

Comments

Popular Posts