TMV sprindis Tabasalus
Kuna Jukolaga oli selleks aastaks ühel pool, tuli minna teisele poole.
Läksin kolmapäeval Tabasallu.
Pealinlased püüdsid taaskord omakeskist meistreid välja selgitada, sedapuhku SK Mercury dirigeerimisel sprindi võtmes.
Pääsenud kontorist jooksva nädala igikestva peaarutlusteema käest - jaanilaupäeva ilm, jorutasin koos kõigi teiste läänepoolsemate põhjaranniku asukatega end läbi ummikumustrite Tabasalu keskusesse.
Kunagise Ranna sovhoosi ümber arenenud aleviku (või vastupidi) suhtes mul igasugused sisulised ja assotsiatiivsed mälestused puudusid ja nii sai asuda starti neutraalpositsioonilt.
Kaardikogust eelnevalt kaarti kiigates tekkis küsimus, et mis erilist keerukust selle laotuse juures ikka väga arendada annab. Kohapeal selgus, et rajameister oli osavalt mitmeid sprindilikult elegantseid trikke ja krutskeid siiski trassile poetada suutnud.
Veidi tabamatu salu oli 4. (31) punkti juures, mida kohalike poistekamba jõlkumine lisasegadusega täiendas.
Kõvem ragistamine läks lahti Sarapuu ja Pähkli tänava nurga sisse jäävate uuselamute ümber. Üllatuseks oli majade ümber projekteeritud erinevaid haljastuskihte, koos uute ja vanade hekkide, peenarde ja ilupõõsaste ning astmeliste kõnniteedega, mis karistasid hooletuid tühistatud tulemuse või valede punktidega. Endale kogusin lisakeerutusi 12. (61) punkti salude tabamisel.
Baby Backi grillitoss saatis looritatult finiši suunas viimaste punktide järele. Õhtu maandus murul.
Enne Jukolat olin veel mõnel teisel pool.
Jukolanädala alguses ei pääsenud must ei teisipäevak Mustamäel ega neljapäevak Sõitmel. Kui Mustamäe tuttavate vormidega jäi peamiselt enda kehalist vormi kokku sulatada, siis vaid paar korda külastatud Sõitme männitolmus läks vastuolulisemaks klindi pealmisel platool, kus 11(45)-12(53) punktide vahelises tihnikus maastikutaju korra päris käest kadus.
Muidu on naatide lopsakus, nõgeste kõrgus, kastani karvakerad, putkede õitepallid, niitude värvikirevus, jõudnud viia selle kevade surmani.
* Foto SK Mercury lehelt
Läksin kolmapäeval Tabasallu.
Pealinlased püüdsid taaskord omakeskist meistreid välja selgitada, sedapuhku SK Mercury dirigeerimisel sprindi võtmes.
 |
| pealinlane sprintimas * |
Kunagise Ranna sovhoosi ümber arenenud aleviku (või vastupidi) suhtes mul igasugused sisulised ja assotsiatiivsed mälestused puudusid ja nii sai asuda starti neutraalpositsioonilt.
Kaardikogust eelnevalt kaarti kiigates tekkis küsimus, et mis erilist keerukust selle laotuse juures ikka väga arendada annab. Kohapeal selgus, et rajameister oli osavalt mitmeid sprindilikult elegantseid trikke ja krutskeid siiski trassile poetada suutnud.
Veidi tabamatu salu oli 4. (31) punkti juures, mida kohalike poistekamba jõlkumine lisasegadusega täiendas.
Kõvem ragistamine läks lahti Sarapuu ja Pähkli tänava nurga sisse jäävate uuselamute ümber. Üllatuseks oli majade ümber projekteeritud erinevaid haljastuskihte, koos uute ja vanade hekkide, peenarde ja ilupõõsaste ning astmeliste kõnniteedega, mis karistasid hooletuid tühistatud tulemuse või valede punktidega. Endale kogusin lisakeerutusi 12. (61) punkti salude tabamisel.
Baby Backi grillitoss saatis looritatult finiši suunas viimaste punktide järele. Õhtu maandus murul.
Enne Jukolat olin veel mõnel teisel pool.
Jukolanädala alguses ei pääsenud must ei teisipäevak Mustamäel ega neljapäevak Sõitmel. Kui Mustamäe tuttavate vormidega jäi peamiselt enda kehalist vormi kokku sulatada, siis vaid paar korda külastatud Sõitme männitolmus läks vastuolulisemaks klindi pealmisel platool, kus 11(45)-12(53) punktide vahelises tihnikus maastikutaju korra päris käest kadus.
Muidu on naatide lopsakus, nõgeste kõrgus, kastani karvakerad, putkede õitepallid, niitude värvikirevus, jõudnud viia selle kevade surmani.
* Foto SK Mercury lehelt
Comments