Kevade kaenla all rogaineldes

Nädalavahetus kubises rogainidest. Kangekaelsematele laupäeval 6-tunnine Libahunt, kangejalgsematele pühapäeval 3-tunnine RMK rogainipäev kauba peale, korraga kuues ruumilises punktis.

Pärast mõningast rehnutitamist, jätsime lisaülesanded aia- ja murutööde näol laupäevaks ning pesakonna otsetee Tolli külast Tallinnasse viis pühapäeval läbi Peraküla.

Nõva roaginipäeva viisid läbi Lauri ja Lea Leppik koos abilistega TA OKst ning nagu juhuslikult ongi viinakuine rogain seekord Nõva poolsaarel. Sinnamaani jõuab aga üüratult laineid randa loksuda ja krutskimad kohad peast minema uhuda.

Tõsi, tänane matkaseltskond saanuks sooületusi ja mülkakraave proovida juhul kui nad seda ise väga tahtnuks, rajavalik selleks ei sundinud. Osmussaarele sõudmist samuti kavas ei olnud.

Päikselise keskpäeva eel kogunes RMK Nõva Looduskeskuse ette paras ports noori ja vanu mõnusaid tegelasi, et luidete vahel oma võistkonna nuhvel kuumaks ajada, sekka mõned keskealised. Ja mõned koerad, moodustamas tiime laadis mees ja neli koera.

Punktivõtt käis SI-pulga asemel seekord mobo-tehnikas. Minu isiklik takkajärgi tarkus oli küll see, et pildistamiseks ja punkti fikseerimiseks võiks erinevad vidinad olla, sest kohati üritasin nupule 'Märge' pressides kaunist loodusvaadet kätte saada ja vastupidi - QR-koodi imelist ruudustikku oma kaadrite kogusse igaveseks jäädvustada.

Planeerimisel siiski mõningaid arutuslikke momente oli. Kahekümnest punktist viskasime kolm kohe välja (25,45,51) ja alumises, lääneservas oli kardetavasti samuti mitmeid liig optimistlikke trajektoore. Aga eks see mets pidi näitama.

Mets näitas ennast üpris leebest kandist - valdavalt hõre männik, kord luitelisem, kord rabaviirgudega. Vahel harva mõne metsikuma rägu nägu.

Punktide poolest tekitasid leidmise põnevust 44, mille järgi me sihilt liiga vara ära keerasime ning 52, kus selge seljandik looduses kestis, kuid lõppes ilma tähiseta. Keerasime tagasi, kuniks küüru mööda teises suunas õigesse paika jõudsime. Ülearu vara olime teelt metsa keeranud, kuid luitevall venis meie silma jaoks looduses kaugemale kui kaardil.

Enamus tähiseid paiknes aga maaliliste vaadete ees, sees ja kõrval. Nagu pajatasid nende luulelised legendidki - 'poolkuivanud mänd luiteliivikul' või 'noored männid rannaluitel' või hoopis 'vanem mänd luitevallil väikesel poollagedal'.

Üpris nibin-nabin oli ajaaken punkti 32 oma nutifonisse püüdmiseks, kuid minu veidra suunavõtu tulemusena, jõudsime mööda kõrkjamassi serva suurele teele, kus me akna taha jäämise vältimiseks suuna keskusesse võtsime. Sest nagu Lauri oli hõiganud: "Tulge siis kella kolmeks kõik ilusti tagasi."

Mindud-tuldud.

Ilm ja aeg Liivi "Sügise" lõpuridu kohandades - "Kevad nõmmele on langend kaenlasse".

Tükike helget aastaaega hõlma all, lürpisime pakutud hernesuppi ja krõbistasime moskva saia, sest ainult lendlev meeleolu ei pruugi keret siiski koos hoida.

Ometi, üks kevade kallistus on hinge jälle veidi soojemaks muutnud, vaatamata ilmamoondumisele, mis oli päikse kõledaks pärastlõuna tsükloniks muutnud, ilmutades end hallide pilvepahvakutena.

Peraküla metsas on midagi, mis hakkab hingele külge. Kleepub meeltesse. Jääb vaimu sisse aerutama.

Eks sa siis pead ... uuesti minema.

Aeglased poisid jäetakse kuivama

Ja mida pakutakse viimasest kanalist?

 

 

 

 

Ah jaa, selliseid asjalikke märke jagati RMK poolt ka:

 

 

Arvestades oma ülejäänud tiimikaaslaste liignimega, võin selle märgiga nüüd kogu aeg ringi käia.