Tallinna 2. Linnarogain

Vähemalt olid korraldajad oma üritusele õige ilma valinud.

Sajuste päevade vahele mahtus pühapäevane selgushetk, mil tuul mõned pilved nii ribadeks rebis, et sealt päikselgi piiluda õnnestus.


Linnarogain sai kohe selle nina väljapistmise päeval valitud pesakondlikuks väliürituseks kaardi ja kompassiga. Et imeda endasse kõiki neid rogaini poolt pakutavaid nektareid, mis tagavad toonuse mitmeks jaoks töö- ja koolipäevadeks.

Teed Tallina Merekalda Kooli staadioni nurgast viisid üle saja võistkonna turgutust ning inspiratsiooni otsima Irusse, Muugale, Mähele, Pirita-Kosele, Lasnamäe serva.

Et häirida sügisballilikus paneellinnakus harjumuspäraseid trajektoore kodu ja poe vahel.

Et kiigata sumbunud aedlinnades tärkavate lumikellukeste poole.

Et kruttida hasartselt lahti tööstusmaastiku legotükke olles osake technoilmast.

Et läbida kasesalustel peisaažidel paiknevaid ojakesi avangardsel viisil neist otse läbi sumades, jättes oma riietele mudast moodustuvaid kunstilisi värvilaike.

Et panna kokku oma isiklik sürrealistlik kollaaž sel nii hunnitul maastikul.

Emotsioonid, mis jäävad su sisse on kui hommage korraldajatele nende tehatahtmistest.

Vähemkunstilisemal (e vähemsegasemal) viisil väljendudes jäi napp pool tundi kaardi planeerimist meie jaoks ajaks, mille jooksul saime oma 5 km/h kiirusel kaare Muuga aedlinna ja tagasi. Jättes rehkendusoskuse puudulikkuse või sootuks selle olemasolu unustamisel valimata kaare Pirita-Kose ja Iru raba suunal. Tõsi, tõenäoline suurem punktiarv poleks andnud meie elamuste lõuendile neid unikaalseid stiilitükke, mida jagas too kirdesuunaline sektor, kuhu sattusime.

Tõttasime jooksujalu esimese paneelmaja taha punkti 24, mille teistega koos summides läbisime. Raideni ehmatas selline tempo välja ütlema lauseid: "Jalg valutab", "mul pistab", "ma ei jaksa" ja teise punkti (41) võsas tunglemise järel: "Nüüd valutab mul teine jalg ka". Mhmmm. Hakkab pihta. Kui pihta pole õieti midagi hakanudki.

Korjasin oma vanemlikud oskused kokku, juhtisin tähelepanu mujale, rääkisime lugusid, säilitasime humoristlikku meeleolu, viitasime lühematele ja vähemvinguvatele tüüpidele, kuniks hädaldamine laiali vajus. Võib-olla see jõe vasakkaldale maha jäänud hädahunnik püüdis jõmpsika viimastel kilomeetritel natuke uuesti kinni, aga üldiselt läksid kogutud 15 kilomeetrit igati ladusalt.

Teekond maagiliste lisanditega Lasnamäe lõpu ja Pirita jõe vahel jätkus, punktidega 62 Kanal. Mis kanal? 42 Tunnel. Mis tunnel? 61 Lagendik. Nii lihtsakoeline. Et pakkuda edasi närvikõdi 57s ohtliku katkise silla ületamisel. Ettekujutus sellest, kuidas me torusid kallistades jõge ületame, asendus vibreerimisega torude vahelisel raudsillal. Ja ikkagi võis see olla eksitav pilt Peterburi maanteepoolt vaadates.

91 Silla sammas. Mis sild? Ikka küsimused ja ei ühtegi reaalset vastust. Vaid fantaasia virr-varr, millal võidi ületada sellist silda, millal läbida sellist tunnelit.

Nüüd murdsime ämmade-äiade kvartalisse. Just selliseid tänavanimesid võis punkti 52 piirkonnast leida. Mõned üpris nukrad eramajad, sekka mõned ilmekamad, Iru korstnate taustal. Tuul painutamas mulluseid surnud kõrsi.

Üle Vana-Narva maantee bensuka tagant sattusime stalinistlikku metsa. Agiteerima oma SI-pulgale punkti 67. Sirgete männirivide vahel muutus samm iseenesest sunnitult reipaks. Ah selline koht.

Punkti 66 järel tabas meid üllatus, kuna olime sattunud väga ligidale Mägimänni tänavale, kus elab Raideni hea sõber. Kuidas me küll niimoodi siia sattusime. Sada plaani ja et nüüd ja kohe peaks sõbrale helistama, et kokku leppida, mida homme ette võtta jäi õhku keerlema, kui eemaldusime piirkonnast Muuga aedlinna punktide 82-68-75 järele.

Arhitektuuri stiilide tihe ja kompaktne küllus, kus päraststalinistlikud aiamajad vaheldusid uusüheksakümnendate eramutega, võttis silme eest kirjuks. Targem oli kaardil järge pidada ja õigeid tänavanurki mitte maha magada kui üritada lahti mõtestada viimase viiekümne aasta ehitustrende.

 

Punkt 100 Muuga Kabelikivi juures oli loodetud punkt, mida korraldajad oleks kindlasti kaardile panna saanud, aga jäi unistuseks. Alati peab jääma ju lootus veel parema ja õhulisema šedöövri loomisest ning mõne võimsama loomepuhangu korral krabame selle teekonnale sisse.

 

Just siis kui olime aedlinna idüllist end Muuga teele murdnud ja kui Raiden märkas bussi 34A, mille peale ta röögatas, et ta teab nüüd, kuidas ta sõbrale hästi külla saab, sest see buss peatub Jott Poska peatuses (kas tõesti nii öeldaksegi bussides peatuse nimesid), mille peale veidi taaruval kõnnakul vanemad härrasmehed vehklesid meile: "Maxima on seal pool".  Nujah erinevalt neist, kelle pühapäev oli tänu magasini külastusele soodsas suunas liikunud, tuli meil liikuda hoogsalt suunaga Merekalda Kooli poole. Eesmärgiga püüda oma SI-pulkadele 74 ja 63.

Nüüd läks küll rehkendamiseks ja kalkuleerimiseks. 43 oru põhjas oli kindlalt sihikult. Aga mis saab 81st Iru linnamäel legendiga Katakomb. No mis objekt jälle? Vanade eestlaste mortüürium? Aga jäigi nägemata, sest kalkulatsioon näitas, et selle vaatamisväärsusega on aega tutvuda kümme minutit. Umbes nii palju jäi meil lõpus kontrollaja kukkumiseni. Ja nii ta kripeldama nüüd jäigi.

Tol hetkel viis meid otsus aga üle jõe, et kalda servast teel koolini krabada veel 35 ja 23. Punkti 32 eiramine on ju lausa jama. Vahel aga selged asjad ei näi üldse selgetena. Nad on kaetud ebaluse looriga.

Nagu pikk kolmapäev KUMUs. Segane viienda korruse moodne kunst - "Gootika kaasaegses kunstis, Surm&ilu" vaheldumas silmnähtavast maailmast ära pöördunud Hilma af Klinti abstraktsete teostega suures saalis. Vahele kunstivaramusse kuuluvaid kipspäid ja Wiiralti graafikat.

Kõik lummab.

Baananisaba sõbralikult higised müksud tõid tagasi maisele poolele. Suu õuna täis lasi märgata koolimaja nurgast kukkunud krohvi ja silmanurgast piidelda kontrollaja ületanute hingetuksvõtvaid ponnistusi finiši kaare suunas.

Kiirtehnikas värvitud pildile jäi ometi nii palju kihte ja stiile. Ütlemata ilmatud tänud molberti ülesseadjatele ja kõigile neile, kes oma toetavaid pintslitõmbeid ja vildikakriipse meeleolu loomiseks meie omadele juurde lisasid.


Mõned stiilinäited:
etsilt
Kaurilt

Korraldajate pildid: