Päevak: ei tulnud kahtlustki, kuhu sai põgeneda, täiesti iseenesestmõistetavalt, kärsitu pikaleveninud talvest, läksin, Vabaõhumuusemumi väravasse, kus mul oli vilu, kevade puudumisest, aga ma sain pileti, millega sain kaardi, kahekümne kuue punktiga kaardi, millest minule kuulus kakskümmend kaks, võta neid nii nagu ise tahad, ei tulnud kahtlustki, need neli seal idaservas jätan ära, aga tippisin minema, Sassi-Jaani talust mööda, kus oli 31, jõudsin hoopis Sepa tallu, kus oli 49, esimene käes, päikese valguses ja lume varjus, tippisin edasi, Kalma tuuliku poole, sinna kus teele jäi 39, sinna kus tuuliku kõrval oli 42, ma võtsin punkti, sina võtsid, väljasurnud külas, triivisid ainult orienteerujad, radasid eirates talu juurest talu juurde, nagu kummitused päikese valguses ja lume varjus, ei tulnud kahtlustki, edasi Rusi talu poole, kus olid 38 ja 41, 43 ja 37, võrratu, meri, ei, lumi, ei päike, ei, 35, ma tippisin kaarega, külaplatsi ilmetusest eksinuna, Kahala vesiveski taha 34 juurde, ma vaatasin lund ja astusin sisse, nii pääsesin 47 lähedale ja Kaiu koolimaja taha 46 ligistikku, tippisin koloniaalkauplusessse sisse astumata edasi, ei tulnud kahtlustki, ma pidin võrgukuurideni pääsema, päikese valguses ja lume varjus, kiskusin end lumest läbi, et noppida 44 ja 45, 36 ja 33, ma olin saanud 51, võrgukuuride kõrvalt, malbe meri, ei, lumi, ei päike, mul oli veel 52 suure kivi ees, ja siis pidin ma saama veel kolm, ei tulnud kahtlustki, need on 53, Pulga talu maadelt 54 ja 32, või võtta siit 54, 32 ja 31, ah jäta, võtta sealt 53, 55, 54, ah mis, ikka seesama 53,54 ja 32, kergendusega, kella pooleseitsmest aprillitänavat, Nuki saunikuõuest, Köstriaseme talust, tippisin kiiresti, Vabaõhumuuseumi väravasse, hingeldasin ja jätsin kõik maha, mis mägi-eestlasel viga, tal veel paksem lumi.
* * *
Madis Kõivu lugenud. Loomingu Raamatukogu 1-3/2013 "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned." Loost "Hullumeelne kunstinäitusel" ja teistest ära impressioneerunud.
Comments