Kilomeetrid paemurrus
Eile käisin o-kilomeetritel Maarjmäe astangul, Paevälja platsil.
Arvestades ilma sombusust, kiuslikku kurguvalu ning eesootavat maastikku, näis tegemist olevat masohhismi erivormiga. Tollel arusaamatul tühermaal, kõliseva tuule käes, taustaks sügisballilikud dekoratsioonid, on isetekkeliste prügihunnikute vahel o-punktide tagaajamine alati veidi sürreaalse maiguga olnud. Ikka tundub, et sealt võiks saada võttepaiga mõne somnabuulse tegelase toimetamiste tarvis.
Oma seekordsel heitlusel paehunnikute ja närtsinud kulu vahel hakkas närima, et üks paik ei saa ometi nii mõttetu olla. Otse vastupidi, astangu servalt avanes megavaade Tallinna lahe käärule, mida ühes servast raamistavad vanalinna katused ja tornid ning teisest Pirita jahisadam koos sealt pääsenud purjekatega. Perfektne proportsioon.
Tolle maastikule mõtte andmiseks ei pruugiks piirduda vaid vaatega klindi servalt. Kalle Komissarov on ühes "Ehituskunsti" artiklis võtnud nõuks linnaruumi ja seal elutsevate tühermaade üle teoretiseerimisel kohaspetsiifilise näitena kasutada Lasnamäe paemurdu. Ja just, endine paemurd on olnud see o-kaardil pruunitähnilisena kujutatud ala. Kalle arutluses: "Murd on kõigile avatud, see toimib sealsete elamurajoonide avaliku ruumina, kus on ruumi autopesemisest mägironimiseni. Paemurru kasutus muutub hooajaliselt ning see pole kunagi päris tühi. Lisaks veel lähedus kesklinnale ja suurtele elamurajoonidele, hea juurdepääs, ühistranspordi peatused selle äärtes – seega linnaehituslikust vaatepunktist suur potentsiaal." Lisame siia veel supervaate muule linnale ja potentsiaali hakkab ülegi jääma.
Harutades veel natuke Kalle mõtteid:
"Paemurd on terrain vague per se, minu lapsepõlve ekspeditsioonide kuumaastik." - No eks laupäevased orienteerujad jätkanud neid ekspeditsioonide traditsioone.
"Demokraatlik, isegi kollektiivne ruum, mis ei sarnane põrmugi Kadrioru buržuaaliku avaliku ruumiga teisel pool kanalit." - Oi jaa, vastuolu, õigemini linnaruumi muutus vaevalt kilomeetri piires on totaalne.
"1990. aastate lõpul vihjati võimalikule arendustegevusele, sinna pidanuks tulema vabaaja veetmise koht sportimisvõimalusega. Tegelikult võiks lihtsalt pileteid müüma hakata, kõik muu on seal iseenesest olemas."
Aga piirkonnale võib ka sootuks maalähedasemalt ligineda. Lugedes intervjuud pae-vana Rein Einastoga, saab selgeks, et tegemist on ikka väga vähesel määral mõttetu paigaga. Tolle mainitud "hamba" (punkt 33 1. ringil) juures mu pilk mere külge klammerduski ning mõte ruumi pahempidi keeramisest, närima hakkaski.
Kui võtta natuke jutuks ka o-teemaline harjutus, siis enesetunne ja formaat ei läinud omavahel üldse kokku - igasugune kiirem liigutus ajas hirmsasti hingeldama. Esimese ringi asemel alustasin punktide võtmist teise ringi kaardiga, mida siiski juba esimeses punktis taipasin. Punkt 44 keset paemurdu õnnestus tabada tänu Merikese nägemisulatuses liikumisele. Mille järgi on otsustatud just see müürijupats kaardile kanda. Orienteerumislikus mõttes tekkis veelgi üksteise järgi sabas sörkimist ning asi oli tõesti rohkem kiiruses.
Kurguvalu painab edasi ja paeväljade asemel poetan siia tänase hetke väikekodanlikult territooriumilt.
Oma seekordsel heitlusel paehunnikute ja närtsinud kulu vahel hakkas närima, et üks paik ei saa ometi nii mõttetu olla. Otse vastupidi, astangu servalt avanes megavaade Tallinna lahe käärule, mida ühes servast raamistavad vanalinna katused ja tornid ning teisest Pirita jahisadam koos sealt pääsenud purjekatega. Perfektne proportsioon.
Harutades veel natuke Kalle mõtteid:
"Paemurd on terrain vague per se, minu lapsepõlve ekspeditsioonide kuumaastik." - No eks laupäevased orienteerujad jätkanud neid ekspeditsioonide traditsioone.
"Demokraatlik, isegi kollektiivne ruum, mis ei sarnane põrmugi Kadrioru buržuaaliku avaliku ruumiga teisel pool kanalit." - Oi jaa, vastuolu, õigemini linnaruumi muutus vaevalt kilomeetri piires on totaalne.
"1990. aastate lõpul vihjati võimalikule arendustegevusele, sinna pidanuks tulema vabaaja veetmise koht sportimisvõimalusega. Tegelikult võiks lihtsalt pileteid müüma hakata, kõik muu on seal iseenesest olemas."
Kui võtta natuke jutuks ka o-teemaline harjutus, siis enesetunne ja formaat ei läinud omavahel üldse kokku - igasugune kiirem liigutus ajas hirmsasti hingeldama. Esimese ringi asemel alustasin punktide võtmist teise ringi kaardiga, mida siiski juba esimeses punktis taipasin. Punkt 44 keset paemurdu õnnestus tabada tänu Merikese nägemisulatuses liikumisele. Mille järgi on otsustatud just see müürijupats kaardile kanda. Orienteerumislikus mõttes tekkis veelgi üksteise järgi sabas sörkimist ning asi oli tõesti rohkem kiiruses.
Kurguvalu painab edasi ja paeväljade asemel poetan siia tänase hetke väikekodanlikult territooriumilt.
Comments