Pelgu Peitus 4 -Vanalinna rosinad
Tundus kuidagi hubane mõte peale tööpäeva täiskuuga jalutada Laari kohvikusse, juua üks sidruniga tee ning võtta vastu kaart Seiklusministeeriumi ametnikult, et Vanalinnas kuud vaadelda.
Kaardilt võis ju kõike oodata, aga et säherduste ussiaukude kaudu teekond kokku panna tuleb. Valgele lehele oli pillutud rosinaid, mille ümbert sai oli juba ära söödud. No üraskid.
Originaal kaart
Vanalinna laotusest on mingi tunnetus ajaga tekkinud ja rosinasaia ligemalt uurides kujunes skoobi ulatusest enam-vähem pilt. Ringi sisude tungivamal vaatlemisel oli võimalik kinnituseks üht-teist tänavanimesid ja majanumbreid välja lugeda. Kui Vanalinnas orienteerudes pole tavaliselt kompassiga suurt midagi teha, siis seekord oli see mitmete etappide konstrueerimiseks igati abiks vahend.
Harju tänava punktid 36 ja 51, kus alustuseks suurem summ tegelasi end malmpottide arvu ja värava kinnimüürimise ajalooga kurssi viis, tekitasid ka möödujates huvi, mida tarka seinalt küll teada saab.
Et üks linn nii täis kirjutatud on, poleks osanud oodatagi. Lisaks lugematule hulgale tegelelastele, kes kõik peale elamise veel muudki erinevates majades ette võtnud on, saab vanalinnas ammutada ohtralt informatsiooni ka majade endi möödaniku kohta. Keskmiselt võis ühe ehitse küljest leida vähemalt kolm erinevat lugemiselamust võimaldavat silti.
Harju ja Müürivahe tänava nurgalt kiirustasime edasi - punkt 33 - Suur-Karja tänavale järgmise värava looga tutvuma. Mis roosiaed küll seal Otsa kooli ees on, polnud aimugi, aga igatahes on see sünniaastapäevaks rajatud. 59 käes.
Kuna rajaplaani koostamine enne teele asumist on väljamagamata tüüpidele, siis seda, et 32 ja 74 oleks olnud mõistlik kohe trajektoorile valida, sain ma aru Tarvo postitusest nende träkki vaadeldes. Aga kerge ähm sees, tundus hea lihtne jätkata mööda Pärnu maantee serva - 30 - millal elas Jüri, 94 - mis aastast on basseinis skulptuur. Viimase kohta tuleb tunnistada, et me seda tahvlit ei tuvastanudki, kus seda välja lugeda. Veidi guugeldades ja Musumäe otsas sõgedalt sebides, õnnestus mingil hetkel saavutada olukord, kus me punkti fikseerimiseks enam liiga kaugel ei olnud. Järelikult! Järelikult, peab kuskilt 50 meetri ulatusest seda ka füüsiliselt lugeda saama, mis aastast on basseini pandud poisid kalaga.
Märge käes. 50 - jätkub lugu Carlist, kes sai omale mälestustahvli Venus Clubi ukse kõrvale sellel sajandil. Patu sai andeks järgmises punktis 77 - mis aastal valmis kirik.
Ohvisteride maja, ei Vene Kultuurikeskuse, taga Kanuti pargis võid paremal päeval teismeliste käest peksa saada, aga sel korral. Punkt 93. Mhmmm ... legendis on kaks punkti 93. Üks tunneb huvi, millal avati skulptuuri tagumine külg ... teine, millal toimus tulekahju. Selgus, et ka äpis on kaks punkti 93. Mõningase ponnistusega sai üks neist märke kätte. Lugesime selle juhendis hoiatatud 'vigurite' hulka ja siirdusime Uuele tänavale.
76 - mis aastarvuga raidkivi on korstnas. Ette lugedes tundus see rohkem selline Näärilaksu kvalifikatsiooniga ülesanne, kus tuleb ennast mõnda betoonist torbikusse sisse muljuda või midagi ... Aga ka sellised lood on kultuurselt seinal kirjas, ei mingit brutaalsust võistlejate kallal.
Jätkasime Uut tänavat pidi, vana moodi Vene tänavale - 56 - uued lood ürgvanadest väravatest. Objektid kirjutistel hakkasid jõudma juba otsaga varasesse keskaega - 1360 nimetati siin väravat - Põrgu-, Savi- või Liivaväravaks. Tagasi Uuele tänavale - 55 - mis aastal liideti torn hoonega ja 79 - mitme meetrise läbimõõduga suurtükitorni juurde.
Kaardi allservas olevast neljast pildist oli 99 Hobuveski esimene, mille ära tundsin ja teadsin seda kuskil Laia tänava lõpus olevat. Ja nii seal seina peal päris mitut hobust mainitigi. Jätkasime mööda Laia tänavat - 70 - kes oli kooli direktor. A mis kool siin nurga peal veel olnud on?
95 - minu vaieldamatu lemmik. Nii koht kaardil kui küsimus - mitu korda mängiti etendust "Kivid sinu taskutest" viitasid Noorsooteatrile. Aga miks peaks sellisest etendusest küll seinalt lugeda olema. Kui me olime üritanud mõnda aega teatri seinalt mingeid arukaid lugusid leida, taipasin küsimust uuesti lugeda - "Tahvel teelt - ..." Ahaa... Oi-oi - aga neid tahvleid oli teel terve pesu ja osad neist sama loetamatud, kui meie Kadrioru lahtiste Poska küsimus lumega. Nu muidugi valest otsast hakkasime neid tahvleid vihmavalgel läbi töötama, läks aega enne kui lehmani jõudsime.
Põikega pikale tänavale - 35 - mitmendal detsembril alustas raadio. Detsembreid oli kas 16, 18 või 20. Mis 22. detsembrist sai, pole aimugi.
Olime kulgenud päris hea hooga, aga nüüd tuli uuesti rosina purusse süveneda ja tundus hea plaan siirduda Katariina Käiku - 92 järele. Tekkis uuesti mahti ka pildirida vaadata. Jaan pakkus, et 97 on Draakoni Galerii. Minu meelest ei olnud, aga kui me sellega kohakuti jõudsime, taipas Jaan, et oot, sellest tulime just mööda. Läkisme tagasi ja nii, teatritükkide etendamine käes. Nüüd märkasin, et punkti 91 pildil on Oleviste torn ja jee, see on ju kurikuulus Pagari tänava maja - tuli veel tagasi minna. Seda et seal majas on tuhandete inimeste kannatuste rajad, polnud kahtluskti, aga pidime jõudma sellest infost vähealt 50 meetri kaugusele, et äpis punkt loetuks saaks.
Uuesti Katariina Käigu poole, 92 on tegelikult see 93, kus toimus tulekahju. 37 - maja Vene tänaval, kus sündis Raimond, ei mitte selles majas, vaid kus sündis Raimond. 31 - Vanaturu kaelas, ei, seal ei sündinud Raimond, vaid mida loomulikult rekonstrueerisid 80ndatel poolakad ning 78 - Raeapteegi sünniaeg, Raimond ei olnud siis veel kus sündinud.
Meil on Jaaniga traditsioon juba ülikooli ajast, igakord kui Raekoja platsile satume, külatada ka null-punkti, aga seekordses tuhinas läks meelest, mis ilmselt sai saatuslikuks raja viimasele kolmandikule.
Tegelikult kulges veel väga hästi. 96 - mis juhtub aastal 2136 Börsikäigus. Neid tahvleid teel olin kunagi seal lugenud. Eeldusel, et Maakera ei ole oma pooluseid vahetanud või muudmoodi hulluks läinud, juhtub Börsikäigus nagu ülejäänud Eestis, täielik päiksevarjutus. 34 - Nukuteater põles 1902. Aga siis ei olnud seal vist Nukuteater. Nii et põles keegi teine.
52 - aastarvu GAGi võimla hoonelt oleks võinud ju teada, aga rosina sisu järgi polnud kindel, mis maja see täpselt on ning kaugemalt kui 50 meetrit arvata ju niikuinii ei lasta. Pealegi vale arvamus oleks päädinud miinuspunktidega, mis ei olnud just võistluse eesmärk. Miks nad selle jutu, et koolile neljas korrus 90ndatel peale on ehitatud, seinale kirjutanud on, tundus pentsik, aga nii on - 72 käes.
Nii, nüüd bareljeefi juurde - 57. Nagu Jaan rõhutas - meid ei huvitanud, millal on avatud reljeef, vaid ba-reljeef. Teadsin, et Nunne tänava müür lõppeb Jeltsini reljeefiga, aga mis aastal ja miks just sellise koha peal, no kes see teab. Saime teada.
Nüüd oli selge, et üht-teist peaks kokku krabama üleval Toompeal. Pildirivist oli klaar, et 98 on see vaateplatvorm, mis ei ole see Patkuli oma, eksole sarnased mõttekäigud ja küss oli, kas 75 jääb kuidagi enne või pärast ette. No jäi enne, eriti kui meid pidurdasid lahked kaasvõistlejaid, et kuhu me tormame. E.L sünniaasta on ilmselgelt sama oluline kui E.T oma.
Kohtuotsa, nagu ma nüüd päris kaardilt vaatan, platvormil oli kuupuu. Üks kuu aga rippus omal jõul. Selle kuu vahtimise oleks pidanud ikka vahele jätma, sest nüüd hakkas toimima täiskuu ja nullpunkti koosmõju. Jaan teadis isegi peast, et Kohtu 8 on Aadli palee - 38, aga et Riigi Statistika Keskbüroo võiks nii segane koht olla, seda ei oleks osanud ka parima analüüsi korral karta. Tegelikult käisime ilusti maja juures ära - lugesime umbes kolma tahvlit läbi, aga seda neljandat seal ei olnud. Kobistasime Toomkiriku taga kõik ligipääsetavad hoovid ja tänavad läbi, aga ei miskit. Siis nägime kedagi väga enesekindlalt jooksmas sellesse samasse tänava vahesse, kus me korra juba olime olnud ja läksime siis igaks petteks uuesti. Ja ennenäe - üks teadete tahvel on veel maja külge ilmunud. Nojah, musta kassiga nelja tee ristumiskohal jäi ju käimata. Juhuslik, ei ilmselt ikka päris saatuslik, kaasvõistleja päästis hukatusest. Muidu tegelekisme siiamaani seal statistikaga.
Aeg hakkas täis tiksuma ja alles jäänud punktivalikust oli selge koht 71 Hermanni torni all oma 7:11 vahekorraga, aga Taara teab, kuidas see täiskuuga jälle mõjuda võib. 53 - Lühikese jala suunas tundus selline adekvaatne kant, kuigi skulptuur "Mälestusmärk vanale kuningale" ei pannud küll kellukesi helisema. Jaanile meenus see plekist laiaks litsutud tegelane Taani Kuninga aias, aga see ei ole enam mingi lühike jalg ja teab kui vana see kuningas seal nüüd nii väga ongi. Vahtisime seal Neitsitorni munkade vahel ringi kui märkasin värava kaare all järjekordset lugulaulu ja sealt see aasta ära tuli.
Enne me olime siiski suutnud külastada ka Peeter I peatuspaika aastast 1711, aga skulptuur vanast tsaarist oli juba ammu müntideks sulatatud.
Mida veel lugeda jõuab? Otse suuna peale 90. Tundus olevat Niguliste kiriku nurk. Mis puu, mis mälestuskivi. Sel ajal kui püüdsin puu ümbrusest mingit asjalikku kivi leida, oli Jaan juba ammu puu infotahvli läbi lugenud ja teadis kõike mälestuskividest.
Vaatasime oma kaarti ja kella ja viimane hea rosin tundus olevat 39, mis oli ilmselgelt Pegasuse restoran. Jaan pakkus peast päritoluks 1961, aga näe, ikka aasta hiljem.
Finišis eksamit andma ei pidanud - et kas loetust ka midagi meelde jäi. Tihti sai juba esimesest lausest tõe kätte ja üüratud heietused ajaloolisest Revalist jäid kohati veidi poolikult loetuks. Aga üldiselt saaks vanalinnast ikka mitme ultramaratoni jagu veel samalaadseid üritusi.
Tuiasime laetud meeleolus kodupoole tagasi ja Jaan nentis, et päris hea kui tiimis on keegi vanalinna kooliga, sest tänavavõrgu ja läbipääsude mäletamine hõlbustas oluliselt ja klassikalist suunaga suunda pidi rakendama vähe. Sellise väikse vanalinna dopinguga, polnud paha. Polnud üldse paha uitamine.
Kaardilt võis ju kõike oodata, aga et säherduste ussiaukude kaudu teekond kokku panna tuleb. Valgele lehele oli pillutud rosinaid, mille ümbert sai oli juba ära söödud. No üraskid.
Originaal kaart
Vanalinna laotusest on mingi tunnetus ajaga tekkinud ja rosinasaia ligemalt uurides kujunes skoobi ulatusest enam-vähem pilt. Ringi sisude tungivamal vaatlemisel oli võimalik kinnituseks üht-teist tänavanimesid ja majanumbreid välja lugeda. Kui Vanalinnas orienteerudes pole tavaliselt kompassiga suurt midagi teha, siis seekord oli see mitmete etappide konstrueerimiseks igati abiks vahend.
Harju tänava punktid 36 ja 51, kus alustuseks suurem summ tegelasi end malmpottide arvu ja värava kinnimüürimise ajalooga kurssi viis, tekitasid ka möödujates huvi, mida tarka seinalt küll teada saab.
Et üks linn nii täis kirjutatud on, poleks osanud oodatagi. Lisaks lugematule hulgale tegelelastele, kes kõik peale elamise veel muudki erinevates majades ette võtnud on, saab vanalinnas ammutada ohtralt informatsiooni ka majade endi möödaniku kohta. Keskmiselt võis ühe ehitse küljest leida vähemalt kolm erinevat lugemiselamust võimaldavat silti.
Harju ja Müürivahe tänava nurgalt kiirustasime edasi - punkt 33 - Suur-Karja tänavale järgmise värava looga tutvuma. Mis roosiaed küll seal Otsa kooli ees on, polnud aimugi, aga igatahes on see sünniaastapäevaks rajatud. 59 käes.
Kuna rajaplaani koostamine enne teele asumist on väljamagamata tüüpidele, siis seda, et 32 ja 74 oleks olnud mõistlik kohe trajektoorile valida, sain ma aru Tarvo postitusest nende träkki vaadeldes. Aga kerge ähm sees, tundus hea lihtne jätkata mööda Pärnu maantee serva - 30 - millal elas Jüri, 94 - mis aastast on basseinis skulptuur. Viimase kohta tuleb tunnistada, et me seda tahvlit ei tuvastanudki, kus seda välja lugeda. Veidi guugeldades ja Musumäe otsas sõgedalt sebides, õnnestus mingil hetkel saavutada olukord, kus me punkti fikseerimiseks enam liiga kaugel ei olnud. Järelikult! Järelikult, peab kuskilt 50 meetri ulatusest seda ka füüsiliselt lugeda saama, mis aastast on basseini pandud poisid kalaga.
Märge käes. 50 - jätkub lugu Carlist, kes sai omale mälestustahvli Venus Clubi ukse kõrvale sellel sajandil. Patu sai andeks järgmises punktis 77 - mis aastal valmis kirik.
Ohvisteride maja, ei Vene Kultuurikeskuse, taga Kanuti pargis võid paremal päeval teismeliste käest peksa saada, aga sel korral. Punkt 93. Mhmmm ... legendis on kaks punkti 93. Üks tunneb huvi, millal avati skulptuuri tagumine külg ... teine, millal toimus tulekahju. Selgus, et ka äpis on kaks punkti 93. Mõningase ponnistusega sai üks neist märke kätte. Lugesime selle juhendis hoiatatud 'vigurite' hulka ja siirdusime Uuele tänavale.
76 - mis aastarvuga raidkivi on korstnas. Ette lugedes tundus see rohkem selline Näärilaksu kvalifikatsiooniga ülesanne, kus tuleb ennast mõnda betoonist torbikusse sisse muljuda või midagi ... Aga ka sellised lood on kultuurselt seinal kirjas, ei mingit brutaalsust võistlejate kallal.
Jätkasime Uut tänavat pidi, vana moodi Vene tänavale - 56 - uued lood ürgvanadest väravatest. Objektid kirjutistel hakkasid jõudma juba otsaga varasesse keskaega - 1360 nimetati siin väravat - Põrgu-, Savi- või Liivaväravaks. Tagasi Uuele tänavale - 55 - mis aastal liideti torn hoonega ja 79 - mitme meetrise läbimõõduga suurtükitorni juurde.
Kaardi allservas olevast neljast pildist oli 99 Hobuveski esimene, mille ära tundsin ja teadsin seda kuskil Laia tänava lõpus olevat. Ja nii seal seina peal päris mitut hobust mainitigi. Jätkasime mööda Laia tänavat - 70 - kes oli kooli direktor. A mis kool siin nurga peal veel olnud on?
95 - minu vaieldamatu lemmik. Nii koht kaardil kui küsimus - mitu korda mängiti etendust "Kivid sinu taskutest" viitasid Noorsooteatrile. Aga miks peaks sellisest etendusest küll seinalt lugeda olema. Kui me olime üritanud mõnda aega teatri seinalt mingeid arukaid lugusid leida, taipasin küsimust uuesti lugeda - "Tahvel teelt - ..." Ahaa... Oi-oi - aga neid tahvleid oli teel terve pesu ja osad neist sama loetamatud, kui meie Kadrioru lahtiste Poska küsimus lumega. Nu muidugi valest otsast hakkasime neid tahvleid vihmavalgel läbi töötama, läks aega enne kui lehmani jõudsime.
Põikega pikale tänavale - 35 - mitmendal detsembril alustas raadio. Detsembreid oli kas 16, 18 või 20. Mis 22. detsembrist sai, pole aimugi.
Olime kulgenud päris hea hooga, aga nüüd tuli uuesti rosina purusse süveneda ja tundus hea plaan siirduda Katariina Käiku - 92 järele. Tekkis uuesti mahti ka pildirida vaadata. Jaan pakkus, et 97 on Draakoni Galerii. Minu meelest ei olnud, aga kui me sellega kohakuti jõudsime, taipas Jaan, et oot, sellest tulime just mööda. Läkisme tagasi ja nii, teatritükkide etendamine käes. Nüüd märkasin, et punkti 91 pildil on Oleviste torn ja jee, see on ju kurikuulus Pagari tänava maja - tuli veel tagasi minna. Seda et seal majas on tuhandete inimeste kannatuste rajad, polnud kahtluskti, aga pidime jõudma sellest infost vähealt 50 meetri kaugusele, et äpis punkt loetuks saaks.
Uuesti Katariina Käigu poole, 92 on tegelikult see 93, kus toimus tulekahju. 37 - maja Vene tänaval, kus sündis Raimond, ei mitte selles majas, vaid kus sündis Raimond. 31 - Vanaturu kaelas, ei, seal ei sündinud Raimond, vaid mida loomulikult rekonstrueerisid 80ndatel poolakad ning 78 - Raeapteegi sünniaeg, Raimond ei olnud siis veel kus sündinud.
Meil on Jaaniga traditsioon juba ülikooli ajast, igakord kui Raekoja platsile satume, külatada ka null-punkti, aga seekordses tuhinas läks meelest, mis ilmselt sai saatuslikuks raja viimasele kolmandikule.
Tegelikult kulges veel väga hästi. 96 - mis juhtub aastal 2136 Börsikäigus. Neid tahvleid teel olin kunagi seal lugenud. Eeldusel, et Maakera ei ole oma pooluseid vahetanud või muudmoodi hulluks läinud, juhtub Börsikäigus nagu ülejäänud Eestis, täielik päiksevarjutus. 34 - Nukuteater põles 1902. Aga siis ei olnud seal vist Nukuteater. Nii et põles keegi teine.
52 - aastarvu GAGi võimla hoonelt oleks võinud ju teada, aga rosina sisu järgi polnud kindel, mis maja see täpselt on ning kaugemalt kui 50 meetrit arvata ju niikuinii ei lasta. Pealegi vale arvamus oleks päädinud miinuspunktidega, mis ei olnud just võistluse eesmärk. Miks nad selle jutu, et koolile neljas korrus 90ndatel peale on ehitatud, seinale kirjutanud on, tundus pentsik, aga nii on - 72 käes.
Nii, nüüd bareljeefi juurde - 57. Nagu Jaan rõhutas - meid ei huvitanud, millal on avatud reljeef, vaid ba-reljeef. Teadsin, et Nunne tänava müür lõppeb Jeltsini reljeefiga, aga mis aastal ja miks just sellise koha peal, no kes see teab. Saime teada.
Nüüd oli selge, et üht-teist peaks kokku krabama üleval Toompeal. Pildirivist oli klaar, et 98 on see vaateplatvorm, mis ei ole see Patkuli oma, eksole sarnased mõttekäigud ja küss oli, kas 75 jääb kuidagi enne või pärast ette. No jäi enne, eriti kui meid pidurdasid lahked kaasvõistlejaid, et kuhu me tormame. E.L sünniaasta on ilmselgelt sama oluline kui E.T oma.
Kohtuotsa, nagu ma nüüd päris kaardilt vaatan, platvormil oli kuupuu. Üks kuu aga rippus omal jõul. Selle kuu vahtimise oleks pidanud ikka vahele jätma, sest nüüd hakkas toimima täiskuu ja nullpunkti koosmõju. Jaan teadis isegi peast, et Kohtu 8 on Aadli palee - 38, aga et Riigi Statistika Keskbüroo võiks nii segane koht olla, seda ei oleks osanud ka parima analüüsi korral karta. Tegelikult käisime ilusti maja juures ära - lugesime umbes kolma tahvlit läbi, aga seda neljandat seal ei olnud. Kobistasime Toomkiriku taga kõik ligipääsetavad hoovid ja tänavad läbi, aga ei miskit. Siis nägime kedagi väga enesekindlalt jooksmas sellesse samasse tänava vahesse, kus me korra juba olime olnud ja läksime siis igaks petteks uuesti. Ja ennenäe - üks teadete tahvel on veel maja külge ilmunud. Nojah, musta kassiga nelja tee ristumiskohal jäi ju käimata. Juhuslik, ei ilmselt ikka päris saatuslik, kaasvõistleja päästis hukatusest. Muidu tegelekisme siiamaani seal statistikaga.
Aeg hakkas täis tiksuma ja alles jäänud punktivalikust oli selge koht 71 Hermanni torni all oma 7:11 vahekorraga, aga Taara teab, kuidas see täiskuuga jälle mõjuda võib. 53 - Lühikese jala suunas tundus selline adekvaatne kant, kuigi skulptuur "Mälestusmärk vanale kuningale" ei pannud küll kellukesi helisema. Jaanile meenus see plekist laiaks litsutud tegelane Taani Kuninga aias, aga see ei ole enam mingi lühike jalg ja teab kui vana see kuningas seal nüüd nii väga ongi. Vahtisime seal Neitsitorni munkade vahel ringi kui märkasin värava kaare all järjekordset lugulaulu ja sealt see aasta ära tuli.
Enne me olime siiski suutnud külastada ka Peeter I peatuspaika aastast 1711, aga skulptuur vanast tsaarist oli juba ammu müntideks sulatatud.
Mida veel lugeda jõuab? Otse suuna peale 90. Tundus olevat Niguliste kiriku nurk. Mis puu, mis mälestuskivi. Sel ajal kui püüdsin puu ümbrusest mingit asjalikku kivi leida, oli Jaan juba ammu puu infotahvli läbi lugenud ja teadis kõike mälestuskividest.
Vaatasime oma kaarti ja kella ja viimane hea rosin tundus olevat 39, mis oli ilmselgelt Pegasuse restoran. Jaan pakkus peast päritoluks 1961, aga näe, ikka aasta hiljem.
Tuiasime laetud meeleolus kodupoole tagasi ja Jaan nentis, et päris hea kui tiimis on keegi vanalinna kooliga, sest tänavavõrgu ja läbipääsude mäletamine hõlbustas oluliselt ja klassikalist suunaga suunda pidi rakendama vähe. Sellise väikse vanalinna dopinguga, polnud paha. Polnud üldse paha uitamine.
Comments
Purskaevu info saime hoopis Musumäe Valli/Viru tn. nurgast, täiesti kogemata nägime, et keegi loeb midagi ... teel purskkaevu juurde mööda Virut.
Taani kuninga aia kuninga skulptuuri inf oli ka Rüütli tn poolt lähenedes treppidel - taas täiesti kogemata trehvas - mul polnud õrna aimu mis või kus võiks Tallinnas olla mingi kuninga skulptuur. Oli igasuguseid üllatusi - äge! Ja ilmselt on neid terve linn veel täis. Ma ka imestasin, et lähes igal hoonel on miski tahvel miski infoga. Uskumatu!