Lõputu mardipäev

Hüppetorni metsa nõlvadel, kus lehekompost pruuntoonides huumuse poole kihutas.

Oli humoorikas.

Püüda illustreerivas tähenduses kaardiga, eriti kettagolfi piirkonnas, kus kodanikud golfarid lagedaid pinnavorme oluliselt juurde sõtkunud on, ligeda metsamaterjali vahelt omi punkte leida.

Kohata suurel hulgal entusiastlikke linnaelanikke.

Neidsamu discgolfi harrastajad, kel tuli tõdeda asjaolu, et loodetud inimhõre vihmane hommikupoolik ei ole teps nii hõre või et on avanenud ootamatu võimalus kahevõi(s)tluseks. Viskepoosi sissevõtnuna oli käsi valmis kaareks, mis tuli jupiks ajaks nii jättagi, kui järsakust aina kaartidega tüüpe sihtmärgi poole alla pudenema hakkas.

Või neid paljusid isasid, kes olid rõõmuks kaasa saanud järeltuleva põlve, kellega koos eirata nii noidsamu kettaloopijaid kui kohalikku kliimat.

Kus puud igatsusest pisaraid valavad.
Lõputult. Järgmised neli kuud.