Marinädal
... mida tegelikult ei olegi olemas.
On hoopis volbrinädal, mille loogilisteks ilminguteks võiks pidada seda, kuidas nastik kassi haneks tõmbas.
Aga kui tuju nii metamorfoossete nähtuste tarvis pole, siis võib ka lihtsamalt, midagi keskööl, kuuvalgel, ristteel. Imeõrna roheluse süleluses.
Võttes ette oma tänaste vingerduste lahkamise Tugamanni metsas, võiks kahtlustada, et see oli Meistri enda soov - keskööl ristteel kooberdavaid o-harjutajaid kohata.
Läks siiski raasuke libedamalt, finiš sadakond meetrit enne ristteed õnnestus läbida neli tundi enne keskööd. Kummalisi ümber punkti tehtud haake vaadates jääb mulje nagu ma poleks oma luuda päris hästi käima saanud. Pidurid kippusid tõrkuma ja kojamehed ei töötanud. Vars oli tühjavõitu ja õli on vist lekkinud.
Läksime Jaaniga koos, ikka samal rajal, erinevas kodeeringus: N21A ja M21AL. Jaan alustas kohe ette vabandusega, et seljavalu tõttu tema täna ei jookse. Mis ei takistanud mul kohe esimesse punkti siiski ees minema silgata ja ühtlasi ka tähisest uljalt mööda siblida. Kuulsin kui Jaan hõikas, kuule kas sa punkti ei tahtnud võtta või. No, vist ikka tahtsin.
Edasi läksid meie teed lahku, kumbki tegi mingeid omi ülesandeid esmaüritajate tasemel. Jaan näiteks jõudis teise asemel viiendasse, kolmandasse lähenesime kaarega eri tiibadelt. Pika etapi 5(48)-6(51) lahendasime täiesti erineva taktikaga ja kuigi ma olin kuuendas (51) punktis kuue minutilise edu saavutanud, kaotasin selle täielikult seitsmenda (38) ümbruses metsas tiireldes, kohtudes Jaaniga kuuse all, ühe vale kivi kõrval. Uurisin, kuhu ta õieti omameelest läheb. Mille peale Jaan, liikudes otse tähise suunas, esitas retoorilise küsimuse laadis, kas selles oled juba käinud. No, vist ei olnud.
Kadusin jälle ees kerglaselt kepseldes sambla vahele ning kogu segase tuuseldamise tulemusena jõudsin täpselt minuti jagu varem finisitähise ära noppida kui Jaan. No, vahvalt tehtud rada - jääb ainult korrata ühe stardi eel muljeid jaganud o-huvilise sõnu.
Kindlasti oli kainestav ennast lasta loputada enne Ilvesele minekut sellise raja poolt, sest teisipäevane jooksuproov Glehni pargis ja hüppetorni ümbruses uinutas meeli ses osas, et lisaks viledatele jalgadele võib o-missiooni edukas läbimine nõuda ka vahedat oidu juuksepahmaka all.
Igatahes. Nädalavahetuseks tuleb luuad mitte ainult läikima lüüa, vaid ka tundlikumaks timmida. Meeled õrna ja süütu kevade püüdmiseks valmis.
On hoopis volbrinädal, mille loogilisteks ilminguteks võiks pidada seda, kuidas nastik kassi haneks tõmbas.
Aga kui tuju nii metamorfoossete nähtuste tarvis pole, siis võib ka lihtsamalt, midagi keskööl, kuuvalgel, ristteel. Imeõrna roheluse süleluses.
Võttes ette oma tänaste vingerduste lahkamise Tugamanni metsas, võiks kahtlustada, et see oli Meistri enda soov - keskööl ristteel kooberdavaid o-harjutajaid kohata.
Läks siiski raasuke libedamalt, finiš sadakond meetrit enne ristteed õnnestus läbida neli tundi enne keskööd. Kummalisi ümber punkti tehtud haake vaadates jääb mulje nagu ma poleks oma luuda päris hästi käima saanud. Pidurid kippusid tõrkuma ja kojamehed ei töötanud. Vars oli tühjavõitu ja õli on vist lekkinud.
Edasi läksid meie teed lahku, kumbki tegi mingeid omi ülesandeid esmaüritajate tasemel. Jaan näiteks jõudis teise asemel viiendasse, kolmandasse lähenesime kaarega eri tiibadelt. Pika etapi 5(48)-6(51) lahendasime täiesti erineva taktikaga ja kuigi ma olin kuuendas (51) punktis kuue minutilise edu saavutanud, kaotasin selle täielikult seitsmenda (38) ümbruses metsas tiireldes, kohtudes Jaaniga kuuse all, ühe vale kivi kõrval. Uurisin, kuhu ta õieti omameelest läheb. Mille peale Jaan, liikudes otse tähise suunas, esitas retoorilise küsimuse laadis, kas selles oled juba käinud. No, vist ei olnud.
Kadusin jälle ees kerglaselt kepseldes sambla vahele ning kogu segase tuuseldamise tulemusena jõudsin täpselt minuti jagu varem finisitähise ära noppida kui Jaan. No, vahvalt tehtud rada - jääb ainult korrata ühe stardi eel muljeid jaganud o-huvilise sõnu.
Kindlasti oli kainestav ennast lasta loputada enne Ilvesele minekut sellise raja poolt, sest teisipäevane jooksuproov Glehni pargis ja hüppetorni ümbruses uinutas meeli ses osas, et lisaks viledatele jalgadele võib o-missiooni edukas läbimine nõuda ka vahedat oidu juuksepahmaka all.
Igatahes. Nädalavahetuseks tuleb luuad mitte ainult läikima lüüa, vaid ka tundlikumaks timmida. Meeled õrna ja süütu kevade püüdmiseks valmis.
Comments