Suve surm

Sel suvel sadas ühel päeval vihma, olin siis vist tööl.

Sügise saabumisest annavad märku o-kalendrisse ilmunud OK Kompassi päevakud ja tulekera aina kiirem põgenemine õhtusse. Raske on aimata septembri teist poolt pärastlõunasest soojusest kui lõhnad ei reedaks. Ülekasvanud kõrte surmal on lõhn, mille tunneks ära ka silmad kinni liikudes. Puud ja põõsad pilluvad enda küljest kuivanud lehti, andes mõista oma suveväsimusest.

Noil suve surma eelsetel päevadel olen vedanud end mõnda metsatukka - täna Hiiu serva ja nädal tagasi Saustinõmme ringile. Kasutades endiselt hääd võimalust end looduse rüpes pisut kehaliselt liigutada ja mõtteliselt virgutada.

Nii võis Saustinõmmes näiteks nuputada, kuidas kiiremail viisil kaardile paisatud 27st punktist 11 seksikamat leida. Valisin kaevikute poole eesliinil ja jätsin tagala raiesmikega seenelistele.

Või teisiti proovida Hiiu metsa läbijoosta kaks korda järjest nii, et samu punktivahesid teisel katsel sisse ei lipsaks. Ilmselge maailmade kokkupõrge - loll pea ja kiired jalad, mis tagatipuks ei osutunud eriti kiireteks. Täiuslik võimalus maailmast vabaneda, ilma et peaks üldse Jobs olema.