Sillerdus aastast 1939

Pistad nina teki alt välja kell seitse hommikul või südapäeval, ikka on öö.
Langevate jõulukuuskede alt jookseb karjudes linnakodanikke.
Hädakisa väärkoheldud euro üle.

Gotham City.
Selgusetu on veel, kas peaosa on Jokkeril või Batmanil.

Vihma ladistab päris tõhusalt kui end tumedatest kujutlustest lahti rebides Tondi sõjaväelinnakusse minema sean. Orienteerumiseks on see paik mulle alati võimatuna näinud - kas mahajäetud sõjaväehoonete ja Selveri vahel selleks mingit asjalikku väliruumi saab üldse olla. Retro formaat andis lootust maanurka uue külje pealt tundma saada. Ega ma ei teadnud tollest vanastki suurt midagi rohkem kui Tammsaare teelt või Tondi tänavat mööda autoaknast sõites paistab. Tammsaare läbimurret pole veel 1993. aaasta kaardilgi.

Seda huvitavam oli pihku saada 1939 aasta kaart, mille kohta Raiden kodus pärast teatas: "Nii nummilt joonistatud", süvenes veidi ja nentis siis, et ta ei saa sellest tegelikult mitte midagi aru. Mida need roolirattad tähendavad? Selverit. Oleks võinud öelda.
Minul arusaamisega kõige hullemini ei läinudki. Tsaariaja lõpus ehitatud juugendlikud kasarmuhooned ja Tondi tänav säilitasid orientiirid. Esimesed kaks punkti vanade ehitiste ja vundamentide järgi andsid võimaluse mõõtkavasse sisse elada. Tõsi kolmas(42) punkt Seebi tänava majade vahelises hoovis osutus keerukamakas, sest kauguse taju ümber uute nõukogude aegsete elumajade ja garaazibokside keerutades mida kaardil polnud, nõudis täiendavat dekodeerimise võimet või lihtsalt õnne.

Olukorda aastast 2011 paljastas kohati aga päris hästi legend. Näiteks 4(41) trepi üleval oli lahendatud kui suuna järgi minnes eemalt astmestik paistma hakkas. Ja nii mitmel pool mujalgi. 8(40) kaardil kujutatud järsaku serval võis ju lasta oletada, et äkki praegune tiigi asukoht tollega kuidagi haakub. Teel 9(39) komistasin puutüüka taha ning olin sunnitud pühendama aega autovõtmete otsingule, mis lahtisest taskust välja lendasid. Taipasin iseloomuliku kolina puudumist õnneks ruttu, muidu oleksingi sinna 39ndasse jäänud.

Sootuks humoorikamaks muutus teisel pool Tondi teed, ilmsesti vana Dunte suvemõisa pargi alal, kus 1939. aastal näikse mingid täiesti arusaamatud objektid olevad. Mida nende tingmärkidega ikkagi püüti edasi anda - lehtemets soisel alal? Ja mida need triibutatud ristkülikud kujutavad? Punktide 10-11-12-13 piirkond. No mida iganes  - tänasel päeval on sinna meisterdatud mingi segane labürint aedadest, mida minu kaardil paraku polnud. Aiapunkti 11(34) juures moodustus minu ees kaks koolkonda - ühed, kes siirdusid vasakule alla põhja tagasi, teised paremale aiaäärt mööda ülesse. Koolkonnad olid ka erinevad punkti võtmise osas - ühed ühel pool aeda, teised teiselt poolt - kas nii oligi mõeldud. Siin ei aidanud legend mind ka põrmugi mitte. Mulle tundus selgelt kindlam variant Tondi-Tammsaare tee poolt vasakult. Kuigi polnud vähematki aimu, kas pean minema aia sisse või välja jääma ja kus läbipääsu mulgud üldse olla võiks. Paras bingo, aga väga traagilisi kaari ja sakke ei tekkinud. 13-14 lahendasin nii, et tulin Tondi tänavale tagasi, sest sealt poolt tundus oletatav teeots kindlamini tabatav, seda enam et majade ja aedade räga, mis kahe punkti vahele jäi, kaardil polnud.

Lõpus suutis paljusid segadusse ajada punkti 17(31) asukoht. Trepp Tere Tennisekeskuse välisväljakute juures paistis eemalt kätte, aga seda, et punkt on konkreetselt trepi all, ütles mulle legend. Isegi ei tea nüüd, kas pidi ütlema või oli see jälle natuke juhus, et punkt kohe silma jäi.

Terve selle aja ei tibanud piiskagi vihma ja korra tekkis hallide pilvede vahele ka helesiniseid kolmnurki. Mulle meeldis end sel veidral tühermaastikul, kuhu Preatoni buumi ajal tervet linnaosa püsti panna plaaninud on, lasta veidra kaardiga ninapidi vedada. Mulle meeldis end sel kasarmumaastikul, mis pea viimase kantsina 1940 nõukogude armee poolt üle võetud sai, imestama panna militaarhoonete suursugusest arhitektuurist. Ja võib-olla see on ainult välja mõeldud helk, mis helkis 20 aastat iseseisvunud Eesti kaardilt 20 aastat taasiseseisvunud Eestis.


Naastes tagasi käesolevasse aega, siis poistel läheb omapäraselt  - kui Raidenile jagatakse I klassis kirjatükkide eest lillekesi siis Jussile miinipilduri huvitava ameti edukal omandamisel Kuperjanovi väeosas konte. 


Nojah, ja hoopiski üles tähendamata on mul kuu aja tagune käik sootuks päikselisemas päevas Hiiu metsas.Tollest ei mäletagi palju muud, et sai palju joosta, aga 12(42) punkt keset raba üpris soojas oktoobripäikses oli hunnitu. Uskumatu vaikus ja ürgloodus nii kiviviske kaugusel linna ühest peamagistraalist.

Comments

Need "roolirattad" tahendavad mis mets seal on. Ja olen n6us, et kaart ni nummilt joonistatud, sest v6tsin maaametist kaardialust 1:20000ks Kaardijoonistaja

Popular Posts