Pelgu Peitus 14, kesklinna arhitektuur

Linna keskel on plats, kus jahikuu eelviimasel õhtul sai pimeduse hakul alustada küttimist kaart peos.

Ikka neid punaseid rõngaid. Ikka mingis äraspidises vormis.

Seekord siis nii, et kõik punktide asukohad olid kaardiservas aadressidena kirjas. Ainult nii, et tänavad ja majanumbrid olid sassi aetud ja punkti number tuli õige aadressi juurde küsimuse järgi ise paika saada. Õigupoolest selle info, mis punktis oli, sai vastustest. Kütitavateks suurusguste majade arhitektid, nende eludaatumid ja nende loomingu valmimise ajad.

Et asi päris kohe päris tuksis ei oleks, olid pooled punktid ikkagi kaardil olemas ja Mart Kalmu või Jaak Jusket ei pruukinud taskutes peita. Teine, magusam pool punktidest, tuli endal üles leida ja selles siis pididki aitama tänavad ja majanumbrid. Vast oleks päris hästi hõlbustanud Robert Nermani ja Karen Jagodoni Kadrirou ja Kesklinna "Jalutaja teejuhid".  Aga tegelikult pidi kahe tunni jooksul jaguma ikka enda nupukusest ja kiirusest.

Moodustasin sedapuhku seiklustiimi üksinda ning töövõtted ülesande lahendamiseks tuli iseendal leiutada ja omandada. Tavaliselt kujunevad need meil Jaaniga kuidagi sünergeetiliselt, kuhu aega-ajalt tekib panustusi ka Raidenilt. No stiilis, et üks mässab telefoniga äpis punkte võtta ja küsimusi ette lugeda, teine teeb kaardil kritseldusi, kolmas guugeldab mingeid vihjeid vms.

Joonase pakutud nuputused kipuvad olema sellised, kus ratsionaalne on enne kuskile poole tormamist mingi taktika välja töötada. Pikemate strateegiate jaoks võib paaritunnine kontrollaeg otsa saada, nii et tuleb ikka midagi kiirelt ehitada.

Tänavate loetelu oli tegelikult üpris piiratud ja markeerisin loetelus olevad tänavad punasega kaardile. Selge oli, et mõned põhisektorist väga kauged nagu Kevade, Kotzebue ja Masina jäävad kindlasti välja. 

Kuna mul puudus igasugune aim, mis tempos kulgeda õnnestub, kärpisin veelgi tänavaid ja kõrvale jäid Tõnismäe ja Hariduse, kus lisaks ühele märgitud punktile pidi veel kaks peidetud punkti asuma ning Pärnu maantee märgitud punktid Õnnepalee ja Kosmose näol jäid ka kõrvale. 

Asusin mööda Roosikantsi tänavat maju läbi lugema, et leida neilt tahvleid arhitektide kohta. Hämmastusega tõdesin, et nende kohta pajatatakse alati sellisel hallil tahvlil ja neid jätkus läbitud piirkonnas oluliselt rohkem kui märgitud ja peidetud punkte. Nii võis mõne tahvli all seista jupp aega, sobitades seda mõnele küsimusele vastuseks neil puhkudel kui võis loota, et äkki on tegu mõne peidetud punktiga. 

Esimesena sobis Roosikrantsi 3 küljes olev tahvel hästi 95 punkti küsimusele "1878 ehitatud elamu arhitekt on?" vastuseks variantide Rudolf, Otto ja Artur, just esimene. 54 punkti juures, mis oli kaardile kantud, ei olnud suurt muud süvenemist, kui et tahvlilt võis lugeda Riigivanema F.A üürimaja arhitekt on Lindgren. Teist peidetud punkti ma aga Roosikrantsist leida ei osanud. Ei taibanud alguses ka küsimusi kohe mõttega läbi lugeda, aga ega silmakliinik poleks vist siin pirni põlema pannud ka. Nimelt käis küsimus Roosikrantsi 10 maja kohta, mis Lindgreni poolt Akelile elumajaks ja silmakliinikuks projekteeritud. Igatahes sai Tallinna üks juugendlikuimaid tänavaid kiirelt otsa ja nii keerasin Pärnu maanteele, et sealt Estonia kaudu Sakalasse jõuda. 

Loota ju oli, et küllap Roosikrantsi ja Pärnu maantee nurgamajal on Robert Natuse kohta midagi öelda. "Tenetitki" dekoreerinud maja andis 72. punkti vastuse ning Pärnu maantee 30 ehk 30ndatel esinduslikult hoonestatud maantee kurv tervikliku linnaruumina andis vastuse 31 punktile. 32 punkt oli vastus Palace'i küljest ja edasi kalpsasin Inglise Kolledži ette. Lugesin sealt lahenduse 75ndale punktile ning naaberamaja - Vene seltskondliku kogu hoone küljest sai vastuse punkt 53 - maja valmis 1895.

Edasi olin üpris veendunud, et kindlasti on küsimus Reaalkooli ja Eesti Panga mõne maja kohta. Tegemist on piisavalt silmapaistvate hoonetega. Kerisin küsimusi äpis ja nägin 78 punkti küsimusest "Kool valmis 1983. Üks arhitekt oli Max ja teine oli?" ainult Maxi, aga mitte vildakat aastanumbrit. Teadsin arhitekti Max Hoeppenerit ja sain tahvlilt teada ka Carl Gustav Jacoby. Ilmselgelt aastanumbrile keskendudes oleks segadus suur olnud. 

Hüppasin läbi punkti 51 kirja saamiseks "Estonia" nurgast.

Kogu Reaalkooli vastasserv Estonia puiesteest on Eesti Panka täis ja nii kimasin majaesised edasi-tagasi läbi, leidmata ühtegi asjakohast viidet mõnele arhitektuursele küsimusele, mis vastustega kokku käiks, kuniks taipasin sutsu ümber nurga Solarise poole minna - Eestimaa Aadlike Vastastikuse Krediidiühisuse pangamaja ehitati 1904 ning oli 76 punkti vastus. Sakala poole minnes oli kaardilt kiire noppida 34. 

Selleks ajaks olin küsimusi telefonis juba niipalju edasi-tagasi kedranud, et need hakkasid moodustama iseseisvat linnaruumi ning läksin üle küsimuste sisu järgi majade äraarvamise peale. Jätsin juba läbitud tänavate ja majanumbrite mahakritseldamise, kuna eesmärgipärane oli eelkõige tänavatele keskenduda. Majanumbreid oli liiga palju ja nende kokkuvedamisel mõtet ei näinud. 

Sattusin nii hoogu, et asusin ka punktide 37 ja 38 asukohta küsimuse sisu järgi paika panema. Esiteks ei löönud kohe ette, milline see maja just see Töötava rahva kultuurihoone oli, kukkusin guugeldama ja sain muidugi kätte - Sakala 13, endine NO99 maja ehk punkt 38.

Miks ma nüüd sammud otsustavalt Tallinna Saksa teatri poole seadsin, ei saagi enam sotti - aga selles ei saanud ma ju ometi eksida - Draamateater. Jah, see andis vastuse 92 punktile. Kohe vastas üle tee punkt 33, nüüd märkasin jälle kaarti vaadata.

Mis siis edasi? Lappasin küsimusi äpis. "Mis aastal ehitatud esinduskino?" Oo, seda ma ju tean - Vabaduse väljaku ääres olev Vene Teater. Luksuskino "Gloria Palace" 1927. aastal valminud hoone kohta võis tolleaegsest kirjandusest lugeda, et rahvas pidavat seda suurt betoon-hoonet välimuselt juudi sünagoogiks. Wabaduse platsil säherdune monstrum! No võta siis kinni. Nüüd punkt 74. 

Miks ma ei taibanud kohe ära võtta naaberhoone Eestimaa Kindlustuse Aktsiaseltsi maja punkti 70 ehk praegune linnavalitsus, jällegi ma ei mõista. Hiljem Kadrioru poole kapates märkasin, et see maja jäi õigel hetkel läbi tudeerimata.

Sel hetkel aga lasin läbi järgmisi küsimusi ning selge oli, et platsi vastasküljel võiks olla vastus Kuntsihoone arhitektide kohta. Jaa, punkt 90 - Edgar ja Anton ning vastuse küsimusele "Mis aastal ehitatud kino?", kus vastusevariantidena on 1955, 1956 ja 1957, saab küll ainult "Sõprus" olla. Nüüd siirdusin uuesti tänava nimede manu ja Vana-Posti sai ka mõttelise kriipsu peale koos punktile 73 vastuse 1955 libistamisega.

Jätkuvalt ei andnud mulle rahu Teadlaste maja küsimus. Uuesti sibasin tagasi juba käidud tänavanurkadele ja lajatasin sammud vapralt Teaduste Akadeemia raamatukogu poole Rävala puiesteel kuigi vaja oli minna Teadlaste majja Rävala ja Kentmanni nurgale, mis oli ju tegelikult ka kaardil punktina 37 kenasti märgitud. Sel hetkel ma viimast asjaolu ei märganud. Keerutasin Teatri väljaku maja ümber leidmata ühtegi asjakohast tahvlilt. Loobusin kolmandast Sakala tänavale jääva punkti otsingutest, sest see oleks tähendanud veel ühte veidrat edasi-tagasi kappamist ning teadmata oli, palju on vaja veel läbi lugeda Estonia puiesteed, et leida sealtki veel üks oluline küsimus. Samuti jäi P. Süda külastamata. 

Allesjäänud küsimused enam väga ei reetnud ka, kuhu peaks minema ning Teadlaste majaga alt minek, ikka ma ei märganud, et see 37 punktina kaardil olemas on, veidi muserdas.

 

Veidi jabur tunne oli. Minna nüüd sinna või tänna? See majade äraarvamise meetod ei viinud ikka suuremat sihile.

Aega oli alles veel  ~50 minutit. Kadrioru kandist tuvastada Raua tänavalt 3  Kretzwaldist 2 ning Tinast 2 maja, kus ainult Tina tänaval üks peitepunkt oli, näis tehtav. Vast jõuab tagasi tulles veel Mere puiestee kiriku juurestki läbi - ilmne vastus punkt 92 küsimusele "Mis aastal ehitati advendikirik?".

Siirdusin Rävala puiesteelt Laikmaa kaudu tunnelit eirates Gonsiorisse ja asusin Raua tänavat läbi vuristama. Seal läks lihtsalt, sest punktid andsid asukoha, kus arhitekte läbi lugeda, kätte väga täpselt - Tuletõrje maja - 35, 21. Kool - 39, sauna taha umbuulile jääv modernistlikus miljöös elamu - 52. Kreutzwaldi ja Raua nurga üürimaja - kui sajandi algul oli kaubandus ja tööstus sakslaste ja juutide käes, siis eestlaste rikastumise allikaks sai kinnisvara  - punkt 57. 

Tina tänavat tuli nüüd natuke põhjalikumalt lugeda. Sain kätte kaardile märgitud punkti 56 Tina 17 maja küljest, mille võtmelahenduseks on tume graniitkrohv, jõuline karniis ja avade raamistus, kuid mitte ei märganud vajalikku tahvlit Tina 18 maja küljes, kusjuures seirasin seda puude varju jäävat hoonet päris põhjalikult. Rikkalik stukkornament, ovaalne päikesemotiiv, rõhutault esile toodud sissepääsu portaal oleks võinud just olla see maja, millele kinnitada arhitektuurse infoga materjali. Ometi ma seda ei näinud ja piilusin terasemalt läbi ka Ministrite Nõukogu elamu Tina 21a, kuigi härra Raine Karbi kohta pole sel majal sõnakestki. Silmitsesin põhjalikumalt läbi ka juugendvilla Tina 26 ja teisigi maju, aga jäid tühjad pihud. Punkt 96 jäi märkimata - küsimus "1924 aastal ehitatud elamu arhitekt on?" oleks võinud käia nii mõnegi muu külastamata ehitise kohta, et üritada huupi midagi proovida.

Kogu allesjäänud ajavaru reetis, et jõuab veel mööda vantsida Lenderi gümnaasiumi juurest Kunderi nurgalt - punkt 50 ning jalgu rohkem kõhu alt välja kerides tagasiteel äkki ka kuidagi Mere puiesteelt, aga nii hoogsalt ma neid käima ei saanud ja mõned minutid enne kella üheksat olin Vabaduse platsil tagasi. 

Säherdune massiivne arhitektuuriloeng keset  kesklinna tänavaid. Vehkides kaardi ja jalgadega kümnete bussi, trammi või trolli ootavate linnakodanike vahel. Sel ajal kui nendel mõlkus mõttes vast soe tuba õhtuse seriaaliga, kollitasin mina ringi pea täis küsimusi, kus asub 1947 aastal ehitatud administratiivhoone või kas 1913 aastal ehitatud koolimaja insener on Peeter, Artur või Karl.

Loetust ridagi kahetsemata ning nii põnev oli, et aega ei jäänud mitte ühegi pildi tegemiseks. Jäägu siis need kodused aritektuursed kanarbikud.

Pelgu Peitus 14.

Kribingus mõtteid Robert Nermani ja Karen Jagodoni Kadrirou ja Kesklinna "Jalutaja teejuhtidest".