Ööbiku tänava varblased
Ööbiku tänava varblased säutsusid sellise kärinaga justkui läheks Twitter kohe tasuliseks.
Aga olete kunagi Varblase tänaval ööbikuid kuulnud?
Lilleküla linnaorienteerumine oli rohkem nagu linnuküla roostikus.
Juba esimesed jõulised tõmbed Kotka tänava ääres näitasid, et kotkas laskub sinna kuhu ta tahab. Mu meelest oli teine (32) punkt vale maja ees, aga massiivset segadust sellest eriti ei sündinud.
Tihane va talvelind, pretensioonitu viies (35) punkt, nagu oleks natuke pekki nokkinud.
Jätkus üpris punaselt seitsmendasse (37) - Leevikese tänava kibuvitsapõõsad olid täis punaseid marju, mitte leevikesi.
Vindiga kaheksandasse (38) Nepi tänavale ja ikka veel oli lihtne.
Kuid teel Kukulinnust Siidisabasse kukkus asi veidi saba alla. Kümnenda (40) punkti asukoha legendi korralikult ei vaadanud ja jäin algatuseks valele poole aeda. Linnukesed armastavad ju puid. Ega siidisaba mingi põllulind siis ole. Samasugune ikaldus neljateistkümnendas (44). Oi-oi, millised lisakaared. Kui lõunamaale lendavatel linnukestel oleks navigatsiooni seade nii paigast ära, oleks nad juba ammu rebastele söödaks läinud.
Lilleküla asumis hunte ei ulgunud ning lasin krääksudes edasi mööda Räägu tänavat Lõokese manu. Lõõritasin sealt edasi Rähni uulitsale ning paterdasin Pardi tänavalt Ööbiku orgu.
Västriku tänaval oli veel vara loota, et jäälõhkuja juba päral võiks olla ning nii tuli kukkumisest hoiduda ka Käo tänaval. Lootus oli 21. punkti jõuda kuidagi kiiremal viisil kui pikk ring läbi Tedre.
Arutu siristamine kulmineerus Spordi tänaval. Kas tõesti, kuidas siis selline error, mis lendaja see sport on. Miks mitte ometi sorr, porr, pütt või kormoran.
Aga hea, hea teevalikutega rada. Linnulennulised 4,3 km said üpris kõva lennuvõimetuse koefitsendi.
Aga olete kunagi Varblase tänaval ööbikuid kuulnud?
Lilleküla linnaorienteerumine oli rohkem nagu linnuküla roostikus.
Juba esimesed jõulised tõmbed Kotka tänava ääres näitasid, et kotkas laskub sinna kuhu ta tahab. Mu meelest oli teine (32) punkt vale maja ees, aga massiivset segadust sellest eriti ei sündinud.
Tihane va talvelind, pretensioonitu viies (35) punkt, nagu oleks natuke pekki nokkinud.
Jätkus üpris punaselt seitsmendasse (37) - Leevikese tänava kibuvitsapõõsad olid täis punaseid marju, mitte leevikesi.
Vindiga kaheksandasse (38) Nepi tänavale ja ikka veel oli lihtne.
Kuid teel Kukulinnust Siidisabasse kukkus asi veidi saba alla. Kümnenda (40) punkti asukoha legendi korralikult ei vaadanud ja jäin algatuseks valele poole aeda. Linnukesed armastavad ju puid. Ega siidisaba mingi põllulind siis ole. Samasugune ikaldus neljateistkümnendas (44). Oi-oi, millised lisakaared. Kui lõunamaale lendavatel linnukestel oleks navigatsiooni seade nii paigast ära, oleks nad juba ammu rebastele söödaks läinud.
Lilleküla asumis hunte ei ulgunud ning lasin krääksudes edasi mööda Räägu tänavat Lõokese manu. Lõõritasin sealt edasi Rähni uulitsale ning paterdasin Pardi tänavalt Ööbiku orgu.
Västriku tänaval oli veel vara loota, et jäälõhkuja juba päral võiks olla ning nii tuli kukkumisest hoiduda ka Käo tänaval. Lootus oli 21. punkti jõuda kuidagi kiiremal viisil kui pikk ring läbi Tedre.
Arutu siristamine kulmineerus Spordi tänaval. Kas tõesti, kuidas siis selline error, mis lendaja see sport on. Miks mitte ometi sorr, porr, pütt või kormoran.
Aga hea, hea teevalikutega rada. Linnulennulised 4,3 km said üpris kõva lennuvõimetuse koefitsendi.
Comments