Oma punkte ei leia ma üles

Mis sa oled?
Kus sa teed? Kui on neljapäev.

Teen ümber Soodajärve.
Olen o-lilleke, kes varred alla võtnud.

Otsin karukapsast, püüan jäneselauku.
Süütan Klooga oja.

Sütitavalt sumeda kliima käes viibis mitmeid o-fanaatikuid, kes heameelitsesid sääskede puudumise üle, keda sealkandis võib sood(s)amate olude korral kohata hordide viisi. Kohtasin ühte, kes hammustada veel ei osanud.

Rajal leidis aset mitmeid kokkupuuteid meeleolu heliredeli eri joontel asetsevate persoonidega. Nii võis jagada imestust punkti 44 piirkonnas sooribade pakutud peitepiltide üle või lurtsuvate päkkade välkudes seljataha jäänud tervitushõiskeid punkti 40 tormamisel.

Nii võis kuulda sajatusi mitte nii kunstiliselt sätitud taimede aadressil 3/4 taktimõõdus riukalikku auku sumades punktis 49 või ettevaatavaid tulevikulootusi punkti 46 kihutajtelt.

Nii võis vaikset vandumist aimata valesse punkti jõudnult 41s või hillitsetud ettevaatlikkust eksitavas teederägas või mõõdetud tõdemusi järjekordses radade ristis 58 ja 59 läheduses.

Nii ta siis libises. Mõte kaardis ja jalg kraavis.

Rästikut ei olnud täna kohal.

Vahvilt ja kohvi sai.