Ei kevadet, ei talve

FullSpeedNoMistakes stage XI andis mänguruumi leida endas põikpäisust.

Et tuuseldada Lümandu puude ja põõsaste segadikus tahtmata tunnistada kevade täielikku puudumist.

Mis ärritaks meeli.

Et venitada oma koibi põlvini sügavas lumes haistmata raasukestki urbekuu lõhna.

Mis kõditaks närve.

Et liguneda uduses vihmas fantaseerimata ühestainsamastki päiksekiirest.

Mis soojendaks karvu.

Isemeelsus aitas leida mõned kaardil tähistatud kohad. Järeleandlikkus jättis paari tähise päris kohas puutumata. Eeldatavasti viibisin neljanda ja viienda punkti piirkonnas. Aga las nad siis jäid. Põtradele söödaks. Huntidele ulgumiseks.

Selle paiga floora tihedus õigustas kaardil toda massiivset kogust rohelist värvi, põhjustades kandi nime vääriliselt sagedast lümakile sattumist.

Erinevalt neist külameestest, kes kümnenda ja üheteistkümnenda punkti vahelises kurvis oma jõuvankrid kraavi ajanud olid, pääsesin kergelt.

Talvekriimustusega.