"Päikene va pudrusilm"
Ohjaa, just nii - pudrusilmalikult loopis ta täna varakevadistelt tänavatelt sulalund kui musta pori näkku. Ja nii hiilis ta täna Järve mändide vahel, et siis lagedamal otse lajatada. Silmipimestavalt. Valgelt lumelt vastu kiisates.
Tõeline Järve metsatukk oli täna Tallinna Kompassi poolt taas tõeliste orienteerumisradadega täidetud. Ja tänane soovitus oli rada korra ühtepidi läbida ja siis lint tagasi kerima panna ja rada tagaspidi läbi joosta. Kusjuures lindi ümberkeeramiseks oli nii palju aega kui sa just ise tahtsid. Aga kahjuks ei saanud teha nii nagu Teet Kallas oma "Heliseb-kõliseb..." lehekülgedel, et kui vaja aega edasi nihutada, siis raputad kella natuke, et selle osutid just sulle vajalikul hulgal edasi liiguksid. Ja nii läks raja tagurpidi läbimine sootuks rängemalt kui edaspidi. Nüüd ei teagi, kas ajada see lindikerimisajami süüks või viletsa idee kaela joosta parem peast ja kaarti ning kompassi mitte jälgida. Ning soov eelviimasele punktile lähenemist mitmel korral läbi vaadata, tingis mõningase kanaliku, pea laiali otsas, edasi-tagasi kulgemise selle ja eelmise punkti vahel ning paraku täiendavaid minuteid ajalipikul.
Erinevalt minust ei hakanud Jaan ja Raiden aega ümber korraldama ja teostasid samal ajal varakevade otsingut väljapakutud kõige lühemal, üheotsa rajal.
Lõpuks jõudsime jälle kõik samasse aja ja ruumi punkti tagasi, kuigi nemad olid läinud ainult sinna ja mina sinna-ja-tagasi. Nii juhtubki vahel, unenägudes; Kallase "Heliseb-kõlisevas...", mis on natuke nagu Bulgakovi "Meister ja Margarita"; Kivirähki "Limpa ja mereröövlis", mis on natuke nagu Kallase "Heliseb-kõliseb" ja päris elus, märtsikuus päikselises Järve metsas.
Tõeline Järve metsatukk oli täna Tallinna Kompassi poolt taas tõeliste orienteerumisradadega täidetud. Ja tänane soovitus oli rada korra ühtepidi läbida ja siis lint tagasi kerima panna ja rada tagaspidi läbi joosta. Kusjuures lindi ümberkeeramiseks oli nii palju aega kui sa just ise tahtsid. Aga kahjuks ei saanud teha nii nagu Teet Kallas oma "Heliseb-kõliseb..." lehekülgedel, et kui vaja aega edasi nihutada, siis raputad kella natuke, et selle osutid just sulle vajalikul hulgal edasi liiguksid. Ja nii läks raja tagurpidi läbimine sootuks rängemalt kui edaspidi. Nüüd ei teagi, kas ajada see lindikerimisajami süüks või viletsa idee kaela joosta parem peast ja kaarti ning kompassi mitte jälgida. Ning soov eelviimasele punktile lähenemist mitmel korral läbi vaadata, tingis mõningase kanaliku, pea laiali otsas, edasi-tagasi kulgemise selle ja eelmise punkti vahel ning paraku täiendavaid minuteid ajalipikul.Erinevalt minust ei hakanud Jaan ja Raiden aega ümber korraldama ja teostasid samal ajal varakevade otsingut väljapakutud kõige lühemal, üheotsa rajal.
Lõpuks jõudsime jälle kõik samasse aja ja ruumi punkti tagasi, kuigi nemad olid läinud ainult sinna ja mina sinna-ja-tagasi. Nii juhtubki vahel, unenägudes; Kallase "Heliseb-kõlisevas...", mis on natuke nagu Bulgakovi "Meister ja Margarita"; Kivirähki "Limpa ja mereröövlis", mis on natuke nagu Kallase "Heliseb-kõliseb" ja päris elus, märtsikuus päikselises Järve metsas.
Comments