Raudalu
Noh, ilm läks täna mõnusaks ära ja kuigi Zazibea kontidesse poeb pistasa sügiskangestus, vedisin ennast taas tuttavale maastikule päikest püüdma.
Tolles sopistuses, kus täna start ja finish olid, polnudki vist veel varem tuuseldanud. Ja kuigi kaart oli pigem valge, oli seal kandis parajalt tihe võsa ja igavesti kõrged sõnajalad ja muud mudru, millest andis läbi rassida.
Nii kulges esimese kuue (46-54-53-49-48-47) KP leidmine siinpool Viljandi maanteed vaheldumisi eriilmeliste võpsikute ja radade vahel. Rahvast rändas palju ja seega suurt otsimist polnud õieti kusagil. Tõsi, võpsikud osutusid kohati sedavõrd tihedaks, et näiteks teise punkti liikusin z-kujuliselt teeradu mööda. Mitte, et see just kõige otsem oleks olnud... Vahepeal ronis keegi tundmatu eluvorm otse silmaauku ja nii ma siis plinkides ja vastutulijatele tahtmatult silma tehes edasi vehklesin. No mitte ei tule raip sealt silmast välja.
7(55) jõudmine oli paras loterii. Ületada umbes kella kuue ajal õhtul seal kandis risti Viljandi maanteed tundus esmapilgul üldse mõttetu tegevus olevat. Oleksin mutt, kaevaks tunneli. Oleksin harakas, lendaks üle. Oleksin Matrixist, teeksin paar saltot või peataks vaid jõumasinate kulgemise. Mh... kuskil on kindlasti vöötrada :) Ei. Nüüd. Vasakult poolt tuleb rekka nii palju aeglaselt, et kui paremalt poolt see autode vahe enne kätte jõuab, siis. Kalpsaki-kalpsaki. Teisel pool. Sukeldun metsa. Otse KP-ga auku.
Teisel pool Viljandi maanteed on Raudalu majade taga metsas vaikne, magistraali müra ei kostagi. Etapid ise suht lihtsad - rohkem teed mööda jooksmist ja natuke metsa all tuttavat künklemist. 42-51-41-52 tulevad ludinal.
Ja siis tagasi üle Viljandi maantee... Siin on kahe punkti vahe 52-45 rohkem paralleelselt teega ning nii rühman kohe tee äärde välja, et tee servas liikudes mitte passimisega aega kaotada, vaid nii öelda hoo pealt tee ületada - läheb veidi lihtsamalt, aga siis satun teiste päevakuliste pargitud ja lahkuvate ja saabuvate liikumismasinate vahele. Õnneks nad mõistavad mind ja mu tegevust, võtavad hoo maha ja lasevad läbi. Nii olen turvaliselt taas metsarüpes 12-ndat KP-d võtmas.
Ning üllatusega tõden, et kui nüüd viimasele KP-le (60) ka veel pihta saaks, siis olekski kõik selleks korrks läbi.
Huvitav, kas ma ikka käisin kõik punktid üldse läbi. Esimeses osas oli tõeline ristpiste ja õiged ja valed KP-d nii ligistikku. Hakatuseks trükitaksegi mulle H21A radade ajad, mida ma ise kohe ei märka ning liiga palju küsimärke ja DQ tekitab mus küsimuse, millega ma täna õige tegelenud olen ja mis rada ma siis õigupoolest olen läbida üritanud. Märkan siis soolist eksitust ja uus mahalugemine annab siiski fikseeritud aja ilma küsimärkideta.
Kuna Raudalu on isa koduküla ja ta oma maja ilusti kaardil ka olemas, siis on tal muidugi hää lihtne oma koduradadel ringi kimada. Aga kõiki radu ta ikka veel peast ei teadvat ja paaris teederägas oli ikka KP-st mööda pannud. Ja ühtlasi avastanud uute uuselamute vahel uusi valgustatud rattasõiduradu.
Ikkagi, päris mõnus virgutus kui see maantee ületamine vahelt välja jätta. Aga võib-olla see alles erksaks tegigi. Muidugi kiiruse osas on, nagu on. Et kui IT-vallas softivennikesed soovitavad oma käkerduste kiiremaks käitlemiseks ikka rohkem rauda alla panna, siis Raudalus ei aita see ka. Olgu millised buutsad ja pusad tahes, ikka ise peab kiiremini ketrama.
Urghhh. Teine pool on koduläpparis kõik ringi teinud ja skänner töötab mõni teine kord. A, mis sest kaardist ikka tegelt. Selle eest on kõik poole kiirem :)
Tolles sopistuses, kus täna start ja finish olid, polnudki vist veel varem tuuseldanud. Ja kuigi kaart oli pigem valge, oli seal kandis parajalt tihe võsa ja igavesti kõrged sõnajalad ja muud mudru, millest andis läbi rassida.
Nii kulges esimese kuue (46-54-53-49-48-47) KP leidmine siinpool Viljandi maanteed vaheldumisi eriilmeliste võpsikute ja radade vahel. Rahvast rändas palju ja seega suurt otsimist polnud õieti kusagil. Tõsi, võpsikud osutusid kohati sedavõrd tihedaks, et näiteks teise punkti liikusin z-kujuliselt teeradu mööda. Mitte, et see just kõige otsem oleks olnud... Vahepeal ronis keegi tundmatu eluvorm otse silmaauku ja nii ma siis plinkides ja vastutulijatele tahtmatult silma tehes edasi vehklesin. No mitte ei tule raip sealt silmast välja.
7(55) jõudmine oli paras loterii. Ületada umbes kella kuue ajal õhtul seal kandis risti Viljandi maanteed tundus esmapilgul üldse mõttetu tegevus olevat. Oleksin mutt, kaevaks tunneli. Oleksin harakas, lendaks üle. Oleksin Matrixist, teeksin paar saltot või peataks vaid jõumasinate kulgemise. Mh... kuskil on kindlasti vöötrada :) Ei. Nüüd. Vasakult poolt tuleb rekka nii palju aeglaselt, et kui paremalt poolt see autode vahe enne kätte jõuab, siis. Kalpsaki-kalpsaki. Teisel pool. Sukeldun metsa. Otse KP-ga auku.
Teisel pool Viljandi maanteed on Raudalu majade taga metsas vaikne, magistraali müra ei kostagi. Etapid ise suht lihtsad - rohkem teed mööda jooksmist ja natuke metsa all tuttavat künklemist. 42-51-41-52 tulevad ludinal.
Ja siis tagasi üle Viljandi maantee... Siin on kahe punkti vahe 52-45 rohkem paralleelselt teega ning nii rühman kohe tee äärde välja, et tee servas liikudes mitte passimisega aega kaotada, vaid nii öelda hoo pealt tee ületada - läheb veidi lihtsamalt, aga siis satun teiste päevakuliste pargitud ja lahkuvate ja saabuvate liikumismasinate vahele. Õnneks nad mõistavad mind ja mu tegevust, võtavad hoo maha ja lasevad läbi. Nii olen turvaliselt taas metsarüpes 12-ndat KP-d võtmas.
Ning üllatusega tõden, et kui nüüd viimasele KP-le (60) ka veel pihta saaks, siis olekski kõik selleks korrks läbi.
Huvitav, kas ma ikka käisin kõik punktid üldse läbi. Esimeses osas oli tõeline ristpiste ja õiged ja valed KP-d nii ligistikku. Hakatuseks trükitaksegi mulle H21A radade ajad, mida ma ise kohe ei märka ning liiga palju küsimärke ja DQ tekitab mus küsimuse, millega ma täna õige tegelenud olen ja mis rada ma siis õigupoolest olen läbida üritanud. Märkan siis soolist eksitust ja uus mahalugemine annab siiski fikseeritud aja ilma küsimärkideta.
Kuna Raudalu on isa koduküla ja ta oma maja ilusti kaardil ka olemas, siis on tal muidugi hää lihtne oma koduradadel ringi kimada. Aga kõiki radu ta ikka veel peast ei teadvat ja paaris teederägas oli ikka KP-st mööda pannud. Ja ühtlasi avastanud uute uuselamute vahel uusi valgustatud rattasõiduradu.
Ikkagi, päris mõnus virgutus kui see maantee ületamine vahelt välja jätta. Aga võib-olla see alles erksaks tegigi. Muidugi kiiruse osas on, nagu on. Et kui IT-vallas softivennikesed soovitavad oma käkerduste kiiremaks käitlemiseks ikka rohkem rauda alla panna, siis Raudalus ei aita see ka. Olgu millised buutsad ja pusad tahes, ikka ise peab kiiremini ketrama.
Urghhh. Teine pool on koduläpparis kõik ringi teinud ja skänner töötab mõni teine kord. A, mis sest kaardist ikka tegelt. Selle eest on kõik poole kiirem :)
Comments