XXIII TAOK Rogain Taheval
On kolamise aeg, kolletamise kuul. Kolletamise aeg kolamise kuul.
Külg vastu Läti piiri, pikki Koiva jõge.
Lähenesime Korkuna külale, Kaldavere talule tasakesi. Alustasime juba reede pärastlõunal kulgemist peatusega Tartus, kus kiikasime üle, mida Tartu kandis 60ndatel pildi peale maaliti.
 |
| Ülo Sooster |
Ning maabusime ööseks Valga 'Metsise' hotelli, olles teel mitmeid kordi üle vaadatud "Ussisõnade" harjutajate poolt ülesseatud kontrollpunktides. Nonde õppuste ehitiste vahel laveerides meenusid kunagised Israelis käigud ja sealsed päris kontrollpunktid, mida esines päris tihedalt ja mis toona veidi kõhedustki tekitasid. Tundus kuidagi kummastav mõelda, et kuidas me nüüd siin siis ka niisugusesse punkti oleme jõudnud. Ussisõnade mehed ei küsinud "Are you tourists?" Nad ei küsinud üldse midagi. Harjutasid oma harjutasimist. Ja las jäädagi igavesti harjutamiseks.
"Ega te ka need orienteerujad ei ole?" uuris meilt hotelli vastuvõtja Valgas. "Eee.... "
Vaatamata kõikidele nendele aastate pikkusele pingutusele, ei mõju me endiselt veenvate orienteerujatena. Aga võib-olla oli meil Tartus külastatud Kunstimuuseumi lõhn küljes ...
Mida ei saa öelda päev hiljem toimunud Maastikumaratonil hõljunud tüübi kohta, kes kohe stardist minnes uuris, kuidas minusugune orienteeruja ilma kaardita metsa läheb. Ta ei saanud kuni lõpni sellest üle, et mõni orienteeruja on julgenud jooksurajale tammuma tulla. Mingu proovigu metsas kaardiga joosta, siis ei ole nii piinlik.
 |
| Kaart oli mul ikka - pildi kujul taskus |
Aga tulles tagasi tormieelsesse reedesse, siis Metsise hotelli pannkoogid kadusid kõhtu kui samal ajal loendasin kokku seinte pealt kõiki neid elukaid, keda kohalikud jahimehed on ümberkaudsetest metsadest kätte saanud. Kas ma ei lugenud juhendist piisavalt hoolikalt seda osa, kus räägiti, milliseid elusolendeid rajal võib kohata ...
Majja saabunud orienteerujate tõttu laupäeval pool tundi varasemaks tiritud hommkusöök läks juba tuttavate metsahuviliste suminas. Jaan käis asju autosse viimas ja laua taha istudes tõdes, nagu Päästeamet, et välja ei ole tegelikult hea minna.
Tuule suunda näitasid mahapainduvad puud ja metsiku mühina vahele oli kuulda vaid vihma pladinat. Aga seda, et sa ei lähe TAOK Rogainile, seda ei ole olemas. Sa roomad läbi kõikide kontrollpunktide Läti piirini, las puud murduvad, vihm peksab näkku ja kolm päeva tagasi võisid olla palavikus, aga sa oled kohal, et kell 8.30 rabada kaart.
Aga lähme, ... lähme värvime taeva siniseks. Need ei tea mida mõelda, kes pole iial käinud seal. *
Me kunagi olime juba käinud, selles samas metsas, 15 aastat tagasi, toonastest tulemustest vaatab nime järel vanus 37 ja mälestustest kostab vastu mõndagi segast. Terve teismelise jõuab selle ajaga üles kasvatada. Ja mis vanus see üldse on - 37?
Ent uppumata pikalt mineviku merre, võtsime seekord ette kaardist alumise poole. Sest seal me eelmine kord ei käinud. Mhmm, meie puhul võib kõik rogaini maastikud uuesti käiku lasta - meil jääb alati teine pool käimata.
Saime marsruudi umbes veerand tunniga valmis.
Ja nii nagu plaan jäi - nii ka sai. Ei punnigi juurde ega punnigi ära. Lõppu jäi piisavalt varuaega ja nii jäigi - 51 minutit. Tuleb lõpetada enne kui hakkab ebamugav. Nagu Jaanus ja Anu tõdesid, nemad tegid vea ja läksid oma varu aega realiseerima punkti 20. Olla ebameeldiv olnud.
Et oma jälgedest mitte maha jääda, tegime alustuseks pettemanöövri punkti 26 peale ja siis siirdusime Valga-Võru ühendusteest alla lõunasse.
23-47 ei tundunud ei alustamiseks ega lõpetamiseks punktid, mida kaardipildi järgi külastada oleks tahtnud ja need tõstsime kõrvale, aga muud läksid alumisest osas korjele.
Kui mitte arvestada eemalt kostuva ümbervajuvate puude raginaga, siis 58-59-49 läks rahulikult.
Punkt 62 pani meile natuke jalga taha, liikusime punkti suunas mööda sihti ja keerasime üks päts liiga vara metsa. Mõnehetkeline segadus köitis meid seal sarapuu võsas, kuid sisetunne ja teiste tiimide siiberdamine venitas meidki õige pätsini.
27-46. Kogu mets on minus ja mina kogu metsas. Siiani meiega enam-vähem koos liikunud tiimid olid kadunud. Tuul oli veel sedavõrd taltsas, et lendavaid mäkrasid ja rebaseid silmapiiril ei kohanud. Sebrasid ka mitte. Liigume edasi. Keegi on riisipõllu rajanud.
Tuul on kuu taevasse pildunud.
54sse pääsemiseks tuli ületada mõnemeetrilaiune oja. Jaan liigub vasakule ära mingi väga kipaka purde suunas. Ma liigun ära paremale. Vaatan, et oja põhi on liivane ja kahlan kolme sammuga alla põlve veest läbi. Ootan teisel pool nõgeseväljal Jaani, kelle selja taga oja ületamise võimalusi vaaginud noormehed olla kommenteerinud, et näe see naisterahavas ei võtnud hoogugi maha, neil polevat üldse mingit lootust. Igatahes jäidki nad teisele poole veekogu diskuteerima, kumba ettenäidatud viisi kasutada, kas minna paremalt või vasakult. Loodetavasti on nad mingile otsusele jõudnud.
54st 60sse liikudes, tuli sama oja ületada veidi ülevalt poolt. Ei purret, et liivast põhja. Ühe hooga üle ei hüppa. Pagan, Raiden ka istub Rotterdamis, selle asemel et aidata meil Läti piiriäärsete ojade sügavusi mõõta. Jaan hüppab ja teatab teisel pool, et ta ronis enne kaldale kui jalg põhja ulatus. Kuidas sellist liigutust tehakse. Püüan Jaani imiteerida, kallistan kasteheinast kallast, saan ühelt poolt peaaegu trussikuteni märjaks. Teiselt poolt jään kuivaks. Nii see jälle läheb - pool ja pool. Mu teine pool on alati kuivem kui mina.
60st 57sse liikumiseks esineb meil erisuguseid vaateid rajavaliku osas. Märkan, et loodesse jäävate kraavide ühenduskohas on kaardil valge vahe vahel, ilmselt on kraavi äärde rajatud tee ja üle ristuva oja saaks sealt ilma ujumata. Nii on.
57-48-39. Mets minus süveneb. Mina süvenen metsa. Kas peab mingeid mõtteid veel olema?
56 on ranna punkt. Liivase Koiva jõe kaldal on RMK teinud banaanisöömise koha. Aega on. Oleme graafikus ja tiba eeski. Kui siin ja praegu saab üldse olla kuskil ees või taga. Järan banaani, kujutan ette kuidas kaldapealsele aasale ilmub sebrakari ... ja tuul on nende triibud horisontaalseks puhunud.
 |
| Anneli foto |
Jätkame. 33-51. Teede rist enne kraavi moodustub päris elus kuidagi teistmoodi kui kaardil. Idee minna mööda kraavi serva tuletab meelde sarnaseid minemisi Soome metsas, kus kraavi servades oli pigipaks kuusetihnik, siin aga lausa lust kõndida, üle mõne murdunud kase, ümber mõne kuusenupsiku, natuke märjas turbas.
 |
| Teiste lugusid ... |
Laseme hool langeda ja liigume enesekindlalt 37 punkti nina suunas. Satume mingile valele metsaväljaveo teele, punkti ei kusagil. Mets on aga hõre ja veidikene tuuseldamist naaberorvandite piirkonnas annab õige nina kätte.
Umbes seitsmendat korda teeme peatuse, et vettpidavat riidekihti kotti ajada. On siis või ei ole. Tuul on kogu aeg, aga vihm käib pidevalt kuskil ära. Minu vihmakeep on muutunud kuhjaks kilest ribadest, mida on aina raskem endale ümber laotada. Karneval on teisel ajal, teises kohas.
Viimane sihitud punkt - 21. Üle põllu läheb romantiline värskesse ädalasse sissetallatud loha, kergelt loogeldes, püüdes silmapiiri kaarjaid metsajooni järgi aimata.
Keerame tagasiteele, kus lehm all paremas nurgas on kaotanud pea. Või on tal piinlik, et ta ei ole sebra.
Keskusesse tagasi jõudes valdab äraootav meeleolu. Korraldajad on oodatult elevil, et võistkondi on hakanud metsast välja tilkuma. Me ei malda ära oodata võistkonnale number 1 seatud einestamispaika ja prantsatame suvalistele pinkidele supi ja Läti viineripirukaga. Peatreener on pandud koos noorema generatsiooniga ära ootama omi võistkondi ja liigub ärevalt ümber einestajate. Vestluses kaasvõisteljatega ootan ära, millal jõutakse küsimuseni, mitu punkti saite.
 |
| Korraldajate poolt seatud puhkemööbel võistkonnale number 1 :) |
Varjualusesse laekub aina rohkem ära käinud tüüpe.
Tagasiteel Valga poole prantsatab mõnikümmend meetrit auto ninast ettepoole üks tuulele allavandunud puukärakas. Vastassuund on õnneks tühi. Autodest ja puust.
Koduaias on sama teed läinud väärikas eas iluõunapuu.
Tuuliselt ühesilbilisena:
Ñoh, Tramm
mis, SASS
The Bad and The Ugly
kah, T-Tiim
Ad Astra
kui on Öö
ja M&M
siis Siin
Kim-Sen.
Või Hunt
Puus ja Põlv
Hmmmm
Roos ja puu
Emm
jah, TOM
Will be.
* Smilers, "Käime katuseid mööda"
Comments