Tallinna MV paaristeates Vääna-Jõesuus
Pealinnas meistreid jagub. Vahel selgitatakse neid juurde. Paaris. Teate. Vääna-Jõesuu metsatukas - igaks petteks linnast natuke eemal.
Peamine ettenähtud kooslus oli N-M-N-M, aga vabamas klassis võis ka võtta M-M-M-M või N-N-N-N. Kas oleks veel mõni kombo võimalik olnud?
Stardiprotokollist vaatas vastu paaride viisi sirejalgseid kiirjooksjaid nii, et tekkis küsimus, kas meil Jaaniga üldse õnnestub iseennast eelviimase kohaga üllatada. Pigem sai uueks eesmärgiks kontrollaja (2 tundi) sees metsavaatlused ära toimetada.
Jättes seljataha koosolekud talentide linnas, kimasime sumedasse männisallu septembrikuises kuumuses, kus sattusime sõbralike, puusi painutavate ja varbaid lahti jooksvate paaride vahele, et omagi kints siis joonele sättida.
Või mida me seal õieti niiiii kaua tegime, kui isegi ühtegi värsket kännu ega mustikavarre fotot ette näidata ei ole.
Esimeses vahetuses püsisin alguse punktides veel massiga koos - kiiremad olid nii kiired, et neil läks jagu aega enne kui 1:4000 mõõtkavas sirgeks jookstud reljeefiga kohanema hakkasid. Kümneid kordi päevakul külastatud maastik sootuks teises täpsuses (1:10000) jagas nüüd maastiku, eriti teede ja radade kohta infot veidi teises võtmes, reljeefist rääkimata:
 |
| päevak 4 aastat tagasi |
Nüüd tulnuks uimerdavast päevaku rütmist väljumiseks juurde kruttida kiirust, unustada kaardi lahtimõtestamine laia labidaga, lugeda ära iga looge maastikul, teisendada õigesti iga kribumbgi rada - üleüldiselt tajuda biiti.
Suutsin minagi seal näiteks 3(36)punkti asemel alustuseks 34ndas ära käia, aga üldiselt tulid esiotsa lohukesed ja tipukesed adekvaatselt vastu.
Jaan korraldas oma vahetuses mingi teeradade kaose punktide 4(58)-5(41) vahel.
Jätkasin omalt poolt põhjalikumat elurikkusega tutvusmitst punktide 5(48)-6(40) vahel - lasin end eksitada mingist märkimata teerajast ja keerasin varem punkti otsingutele. Lõpu osas sai vaim otsa augu 12(37) tabamiseks - tundus kindel plaan liikuda mööda kaduvat rada kuni paremalt hakkab paistma küngas, mille kõrval on auk. Kuhu aga küngas sai? Pole küngast, pole auku. Leia siis seal mustikamurus.
Jaan viibis oma rahuminutid ära viimases vahetuses.
Imeline, kuidas võib nii väikese tüki peal enda jaoks nii palju segadust välja võluda.
Kaunis, kuidas hilissuvi on ikka veel suvi.
Hingekosutav, kuidas see kompassidega kildkond meenutas natuke toda tarmakliku ürituse vaibi, mida käputäis entusiaste külastada maldas. Kõik need peavoolust eemal formaadid - üks-ühele, knockout sprint ... Säärastest butiigiüritustest tunnen vahel puudust.
Hurmav, et on korraldajad, kes jaksavad ära oodata ka meistritest valgusaastate kaugusel uitajad.
Comments