Enne omikroni

Esimesed helbed matavad hääbuvat delta ajastut, enne omikroni aega siirdumist.

Mina ja mõned kaasteelised tõtlevad Keldrimäel.

Jätavad tuvidega jälgi valgele vaibale, mille on okstelt tilkunud vesi auklikuks tulistanud.

Seikluslikum osa pihku kortustatud kaardiga rõhub vaimsemale poolele - läbida korduvalt samu tänavamustreid nagu kooks kindakirja, hoida tähelepanu punktide kordusel. Tehnilisem külg oli otsustada teevalikute üle nagu ei suudaks valida, mitu pöialt labakule peaks külge meisterdama. Füüsilisem pool takerdus Keskturu väravasse, nagu oleks kindad sootuks kaotanud.

Seniks kuni 46 punkt värava tagant välja pääses, otsisin mustreid. Jõudsin punkti koos kohaliku elanikuga, kes autoga värava läbimiseks selle automaatselt avas ja sellega pääsu punkti sulges, nagu valmistuks immigrantide laineks lõunapiiril. Lõkke tegemiseks ei läinud, värav sulgus, vabastas pääsu punktini ja juba jõudsid pärale ka uued punktihuvilised. Teisel korral samasse punkti jõudes olid kohalikud taltsamad ja ei siiberdanud läbi värava seda avades-punkti sulgedes. 

Küllluseajastu tundemärgina oli avalikel mänguväljakutel virnades sinna ootama jäänud mänguasju. 

Võib-olla kogu asja mõte oligi panna inimesi kitsukesel alal mustri järgi liikuma. et miski intensiivistaks pühpäeva ennelõunast uimasust Keldrimäe asumis.

* * *

Uimasust sai mõni aeg varem proovitud likvideerida hoopis sisetingimustes. Siis kui omikroni saabumisest veel õieti miskit kuulda polnud, jagasid osad ruumi ja selle mitte nii kõveraid osi Tallinna Ehituskoolis.

Kaart

Kardevalt igavavõitu koolimajale keeras hoopis uue vindi peale galeriiga ühendatud hoone ehitusega seotud praktilisemat laadi tegevuste läbiviimiseks.

Harjutusväljakul poolikute seinte ja teiste ehitamist meenutavate objektide vahelt poolkorrusele viivate improviseeritud trepikeste üles leidmine ei olnud just teab mis kunsttükk, aga nõudis mõningast mämmutamist kaardiga.

Kõike kaardil kujutatut ei olnudki mõtet lõpuni päris ruumiks reaalsuses manada. Tuli lihtsalt ära jagada, millise segupüti või lauavirna taga õigupoolest vajalik trepike võiks olla püstitatud.

Elevust lisas tegelikult juba esimesse punkti minnes see, et töökoja kolahunnikute vahel olid osad uksed kaardil lahtistena ja osa mitte, aga päris elus olid nad kõik kinni lükatud, aga mitte lukus.

Miks ma 7ndasse punkti minnes korrusega eksisin, jääb segaseks. Nii nagu paljud trajektoorid, mis sai valitud ja tagantjärgi kulmu kergitama panevad.

 * * *

Kooljakuu vähest valgust oleme paaril korral püüdnud ka Seiklusministeeriumi poolt pakutud lahendusi kasutades. 

Avastades Märjamaad oli just see, kuhu selle avatud oleku viimasel tunnil tormata. 

Kaart ja kokkuvõte

Stardipaik Vana Bussika juures tuletas kohe sissejuhatuseks Jaanile meelde aega, kui ta seal koolist koju pääsemiseks bussi ootas. Noil ammustel aegadel, 80ndatel või millalgi, olla seal arhitektuurselt vähem esinduslik hoone paiknenud, aga siiski bussijaam koos einelauaga. Tulnud siis kord bussijuht ja soovinud enne teekonna jätkamist midagi hamba alla: "Võtaks salati".  Puhvetipidaja: "Salatit ma teile ei soovitaks".  ... mõtelsin Jaani jutu peale, et võib-olla nende vahel oli midagi enamat kui näljase bussijuhi ja tavalise puhvetipidaja suhe.

No üldiselt Jaan oskas pea iga punkti asukohale mingi nime juurde anda, laadis autobaas, teine ehituspood, rongijaam, vana võimla, klassijuhataja kodu, II klassi pinginaabri kodu ...

Pildipunkti 94 asukoha suutis ta ka kohe välja pakkuda. 95 asukohta teadsin isegi mina ning tekkisid ka mingid potentsiaalsed asupaiga ideed, kus punkti 97 pildil olevat autot võiks tõenäosusega kohata. Ja lõpuks ta väikse põikega Pargi tänavale nähtavale ilmus.

96 oli aimatav ja 93 üle natuke diskuteerisime - mina pakkusin, et see on vana ETKVLi poe nurk, aga Jaan arvas, et pood see küll ei ole, pigem koolimaja. Mida see loomulikult ka oli. Mitte nii asulatundjale oleks ilmselt ka jalgrattad vihje anda.

Tutvusin siis minagi selle asula nurgatagustega põhjalikumalt. Meie tüüpmarsruut maale katab tavaliselt Tallinna maantee ning vahel harva selle äärde jääva mõne poe külastuse. Olen endiselt hämmingus kui palju seal veel ikka pisikesi poode on, ka pärast Rimi, Maxima ja Coopi asulasse tungimist. Ikka on sama tänava ääres ka veel Meie ja Lemmiku toidupood, lihakarn ja sada muud ärikest.

Nii kaua  kui ma 90ndate keskelt alates sealt alevist läbi sõitnud olen, on mulle kogu aeg tundunud, et inimesed elatuvad seal poepidamisest ja sisustavad oma aega üksteise poodide külastamisega.

Ja kui seal veel rong käis ...

No aga eks see on see linnavurle lähenemine, kes asulasse pikka juttu ajama ei jää, ikka tormab lihtsalt läbi. Ilmselt ei tea ma tegelikust elust Märjamaal mitte midagi.

Jätsime Orgitas ja surnuaia väraval käimata. Nood ei mahtunud enam aega. Tolle viimase vahet vuhitakse enne ja vuhitakse ka pärast ikka edasi käia.

* * *

Pelgu Peitus 21 oli hoopis Kopli linna ullikestele jalutuskäiguks püsti pandud. Ebatavalisena õnnestus üle pika aja ka Raiden kaasa meelitada. Aga tõesti meelitada, et pärast lähme Põhjalasse ja võtame VLND Burgerid. Kõigi tüngaks, oli pühapäev ja mingit suupistet seal ei jagatud, tuli Balti Jaama turule palade järele siirduda. Aga see oli pärast lõpetuseks.

Kaart ja kokkuvõte

Enne me püüdsime leida paiku, kus me ei ole enne käinud. Näiteks Neeme tänav oma täies hiilguses ja ranna serv Kopli liinideni, oli meil Jaaniga küll avastamata. See Neeme tänav on küll paras ilmutus oma eramutega kogu muu nõukogude aegse territooriumi peale mõeldes. Kopli liinidest on aga saanud ... isegi ei oska öelda mis. 

Ei mäleta ka seda, et Kopli kaseparki kunagi jalga tõstnud oleks, nüüd seal ka ringi tallatud.

Kujutasime ette, et suudame tunnikesega suurema kaare läbida, vedasime omale trajektoori ikka Pelgulinna punktideni välja. Kopli kalmistupargis tuiates oli aga üpris selge, et kui me mänigme seda mängu, kus jäädakse aja sisse, siis tuleb ots tagasi keerata. Nii ei jõudnud me välja isegi mitte Paljassaarde, vaid piirdusimegi siis Kopli tänava ümbruse ja mainitud Neeme ning liinidega.

Eks ta selline uia-tuia jalutuskäik rohkem oli. Vihma sadas ja arukamad mõtted Kopli lahte ära puhutud.