Novembri värvid

Tuhmivõitu aastaajal tuleb hinge ja keha iha värvide järgi kontrastsemalt esile kui mistahes muul sesoonil - kevadine õite pillerkaar, suvine lopsakas palagan või sügisene toonide ohjeldamatus, on kättesaamatus kauguses.

Külmunud ilu tardumus, on ootuses. Mis mõnel talvel jääbki luhtunud lootuseks.

Lähed ja kougid siis, end urust välja.
Lähed ja torgid siis, hallusse augu.

Lased end üllatada sellel, mis avausest välja paiskub.

Pistad nina näitusele - Värvide dirigendid - hoopis isevärki kuraatori päris omamoodi mõtestus. Või ajad meeli ärevusse - Unest ärkajaga.

Teed silmad suureks sõgedaid PÖFFi filme vahtides. Ekseldes ühelt katsetuselt teisele ja katsud, et väljapakutud fantaasiamaailm päris ära ei lömastaks.

Lähed linnaorienteeruma, ja satud metsa. Raku metsa. Männi kõrvale. Kuuse taha. Kivi ette. Võsa keskele. Surnud taimede vahele.

Looberdad risti-rästi etteantud joonte järgi. Kougid kõdunenud lehtede alt tundeid. Torgid tuimenenud närve noorkase tihnikus. Üllatud monotoonselt valge kaardi tegelikust mitmekesisusest.

Korjad värve.