Päiksepuudutus

Põgus valgushetk ööpäevas,
  mil peaks kõrguma hanged,
tõi meeled päeva kätte.

Pehme päikese pai,
  kui peaks torkima külm,
uhus jäsemed soojaks.

Paeluv kiirte kuma,
  lumepilvede asemel,
muutis seest helgeks.

Sulanirede alged,
  kiilasjääl,
ajasid pea sassi.

Laupäeva ennelõuna Männi pargi äärde jäävate ristkülikute vahel koos kolmnurkadega.

O-tehnilises mõttes läks kõik nässu suure kolmnurga juures: 42-43-39, kui peas oli enne valmis mõeldud 42-39-43, leidsin end 43ndast punktist lahkuma asutades, et kõikse kaugemas nurgas on jäänud käimata.

Kuid tollest ei olnudki lugu. Eksimus, mis pikendas eredas janauaripäikses mõnulemise aega, oli vaid boonuseks.