Aastalõpuvõimalus 2010
kaart on tühi
õhust rahast põrmust
teed mu viivad
Asko Künnap*
kosmos lahti
oma mustast ketist
öö saab jäine
Asko Künnap*
Mustade aukude tekkimise rohkus ähvardas viimasel vahetusel. Jaani poolt sel aastal kogutud lumelabidakilomeetrite hulk on minu omadest sedavõrd palju suurem, et sedakorda jäi ta viiendaks vahetuseks üksinda Tähetorni ümber tiirutama.
Vähesed suutsid loobuda lõbust tagumiku peal astangust alla liuelda. Või nagu Jaan kirjeldas, siis jalad olid lumes müttamisest niipalju läbi, et lõpus nõlvakust alla tagustades jäi vaid loota taaskord õnnele, et mõni känd kahe jala vahele ei jääks.
Õhtu lõpetuseks näitas loto, et aastalõpuvõistluselt Tavi Greppi kalendriga lahkumiseks ei ole mõtet liiga palju rapsida.
Ometi õnnestus Jaanil mulle söögilauas värvikalt kirjeldada võistkond nr 7 humoorikat finishisse jõudmist, mis ei pruukinud seda noile endale küll mitte olla. Hiljem kodus protokolli silmates tapasin, et pool kõnealusest võistkonnast istus meiega samas lauas. Nojah, vahel lihtsalt ei taipa kuivõrd koomilist piinlikust inimesed üksteise teadamata teineteisele põhjustada võivad. Ebaõnn liigub vahel ringi nii õnneliku näoga.
Tänud korraldajatele mõnusate võimaluste eest aasta 2010 lõpus ja kõigile jätkuvalt võrratuid o-võimalusi 2011sse!
* Seekord suled võõrastelt teosest "Eesti haikud"
* * *
Muidu mulle tegelikult meeldib saabuv "kopika" ajastu. See mündi letile klõpsides asetamise heli, mida saab teha kohvi ja saiakest või pudelit vett või jäätist ostes.
Tõsi, rahatähed ühikus 50 on rahakoti vahel juba ilmne liialdus. 500se kui sellise sularahana võib üldse ära unustada. Ümberharjumist nõuab 25se kadumine tekkiva 20se asemel. Kuigi jah, kuna ostud, mida tavapäraselt 25stega õiendada (näiteks päevakul osalemine) asenduvad nüüd niikuinii mündiklõpsudega :)
Üldse, tundun endale veidi friiki, kuna pole kunagi ostudest tagasiantavaid sente kuskile purki kogunud, vaid sularahaga makstes jälle krooniks kokku komplekteerinud ja müüjale tagastanud. Nii pole mul varasalves peale iidamast-aadamast jäänud paarikümne valge kroonise suurt midagi panka mündimasinasse kolisema viia. Lastel ikka mõned põrsatäied on tekkinud. Suurem õiendas oma mõnisada krooni juba varem ära. Raideni hoiupõrsas sai täna hommikul stardikomplektist ümberkonverteeritud.
õhust rahast põrmust
teed mu viivad
Asko Künnap*
Aasta viimasel päeval, taas Trummi tänavale. Kus lumevallidele vaatamata ja suusarahva hirmuks pääses Tähetorni metsadesse kella ühest üle kolmekümne võistkonnajagu orienteerujaid tolgendama.
Hittvahetuseks teine ja kolmas, kus Harku metsaservas tuli joosta oma paarilise poolt interpreteeritud kaardiga ning valdavaks kujunes kolme kriipsuga kaart, mis ei osutunud alati piisavaks, et anda edasi kogu Harku radade, kraavide ja reljeefi rohkust. Jaan lubas mulle EMHI-stiilis lumekaardi teha. Kuid ka tollest polnuks abi, sest võtmeks oli asjakohane suusaradade kujutamine valgel kaardil. Kõik ülejäänu oli lume all ja maaliliselt eksitav.
vaikset joigu
immitseb rändrahnust
jääaja hääl
Karl Martin Sinijärv*
Siirdun vahetusala poole. Läbi vaikuse ja lumma. Läbi lume ja kivistunud hetke.
Jätsin Jaani starti ootama sõnadega - jälgi pulka! Sest kaasvõistleja soe soovitus Si-pulga nöörimisest ning meenutused eelmisest aastast kui pulka oli järsakul turnides paaril korral lumest otsida tulnud, ei jätnud kahtlust, kus võib peituda võidu võimatus. Kuna meil aga nööri välja võluda ei õnnestunud, jäi usaldada õnne.
kosmos lahti
oma mustast ketist
öö saab jäine
Asko Künnap*
Mustade aukude tekkimise rohkus ähvardas viimasel vahetusel. Jaani poolt sel aastal kogutud lumelabidakilomeetrite hulk on minu omadest sedavõrd palju suurem, et sedakorda jäi ta viiendaks vahetuseks üksinda Tähetorni ümber tiirutama.
Vähesed suutsid loobuda lõbust tagumiku peal astangust alla liuelda. Või nagu Jaan kirjeldas, siis jalad olid lumes müttamisest niipalju läbi, et lõpus nõlvakust alla tagustades jäi vaid loota taaskord õnnele, et mõni känd kahe jala vahele ei jääks.
Õhtu lõpetuseks näitas loto, et aastalõpuvõistluselt Tavi Greppi kalendriga lahkumiseks ei ole mõtet liiga palju rapsida.
Ometi õnnestus Jaanil mulle söögilauas värvikalt kirjeldada võistkond nr 7 humoorikat finishisse jõudmist, mis ei pruukinud seda noile endale küll mitte olla. Hiljem kodus protokolli silmates tapasin, et pool kõnealusest võistkonnast istus meiega samas lauas. Nojah, vahel lihtsalt ei taipa kuivõrd koomilist piinlikust inimesed üksteise teadamata teineteisele põhjustada võivad. Ebaõnn liigub vahel ringi nii õnneliku näoga.
Tänud korraldajatele mõnusate võimaluste eest aasta 2010 lõpus ja kõigile jätkuvalt võrratuid o-võimalusi 2011sse!
* Seekord suled võõrastelt teosest "Eesti haikud"
* * *
Muidu mulle tegelikult meeldib saabuv "kopika" ajastu. See mündi letile klõpsides asetamise heli, mida saab teha kohvi ja saiakest või pudelit vett või jäätist ostes.
Tõsi, rahatähed ühikus 50 on rahakoti vahel juba ilmne liialdus. 500se kui sellise sularahana võib üldse ära unustada. Ümberharjumist nõuab 25se kadumine tekkiva 20se asemel. Kuigi jah, kuna ostud, mida tavapäraselt 25stega õiendada (näiteks päevakul osalemine) asenduvad nüüd niikuinii mündiklõpsudega :)
Üldse, tundun endale veidi friiki, kuna pole kunagi ostudest tagasiantavaid sente kuskile purki kogunud, vaid sularahaga makstes jälle krooniks kokku komplekteerinud ja müüjale tagastanud. Nii pole mul varasalves peale iidamast-aadamast jäänud paarikümne valge kroonise suurt midagi panka mündimasinasse kolisema viia. Lastel ikka mõned põrsatäied on tekkinud. Suurem õiendas oma mõnisada krooni juba varem ära. Raideni hoiupõrsas sai täna hommikul stardikomplektist ümberkonverteeritud.
Comments