Minu Soome 100
6. detsember, 2017
Tööpäeva hommik trammis, liinil Kadriorg - Tondi.
Istun üksikule kohale ja alustan lugemist. Antikvariaadist soetatud Mihkel Mutt "Reisid ehk Kolm korda Aasisas, muust rääkimata". Väljaantud 1990 kooperatiiv "Kupra" poolt.
Tallinna Ülikooli peatuses maabub trammitäis põhjanaabrite keelt kõnelevaid põhikooliõpilasi. Rööbastel logisev ruum saab noorte elevust täis. Mihkel alustab Põhja-Koreast 1981. aasta muljetega.
Kuulan laste tavapärast vadinat. Loen: "Minu dokumendid ei läinud parteikomitees esimesel korral läbi, sest 1980. a. olin käinud sõprusrongiga Saksa DV-s." Raudne tänavasõiduk kääksub Hobujaama.
Umbes Viru hotelli juures hakkavad lapsed üle trammi kooris laulma Soome hümni.
Oi maamme, Suomi, synnyinmaa, soi, sana kultainen! Loen: "Usun, et kui mõne aja pärast ilma Moskvata läbi hakkab saama ... "
Olen koolijütside laulu sees:
kuin kotimaa tää pohjoinen, maa kallis isien! Katsun silmi kirjaridadel hoida: "Algab sõit riisipõldude vahel."
Sen vieras kyllä hylkäjää, mut meille kallein maa on tää "Korea on kõike muud kui turismimaa ..."
ne meist on kultaiset
"Linnaväljakul kõrgub tohutu Kim Il Sungi monument."
Trammidiktor kuulutab: "Vabaduse väljak".
Lauljad pudenevad välja. Õpetaja, kes sätib lahkuma viimasena, naeratab ja ütleb mu pingi kõrvale jõudes ugrilikult puise: "Sorry". Naeratan, viipan käega vastu. Muti reisid rändavad käekotti.
Vaatan pehme pilguga möödalibisevat linna, kõrvus helisemas Paciuse viis, meeltes isevärki tundetulv.
Tööpäeva hommik trammis, liinil Kadriorg - Tondi.
Istun üksikule kohale ja alustan lugemist. Antikvariaadist soetatud Mihkel Mutt "Reisid ehk Kolm korda Aasisas, muust rääkimata". Väljaantud 1990 kooperatiiv "Kupra" poolt.
Tallinna Ülikooli peatuses maabub trammitäis põhjanaabrite keelt kõnelevaid põhikooliõpilasi. Rööbastel logisev ruum saab noorte elevust täis. Mihkel alustab Põhja-Koreast 1981. aasta muljetega.
Kuulan laste tavapärast vadinat. Loen: "Minu dokumendid ei läinud parteikomitees esimesel korral läbi, sest 1980. a. olin käinud sõprusrongiga Saksa DV-s." Raudne tänavasõiduk kääksub Hobujaama.
Umbes Viru hotelli juures hakkavad lapsed üle trammi kooris laulma Soome hümni.
Olen koolijütside laulu sees:
ne meist on kultaiset
"Linnaväljakul kõrgub tohutu Kim Il Sungi monument."
Trammidiktor kuulutab: "Vabaduse väljak".
Lauljad pudenevad välja. Õpetaja, kes sätib lahkuma viimasena, naeratab ja ütleb mu pingi kõrvale jõudes ugrilikult puise: "Sorry". Naeratan, viipan käega vastu. Muti reisid rändavad käekotti.
Vaatan pehme pilguga möödalibisevat linna, kõrvus helisemas Paciuse viis, meeltes isevärki tundetulv.
Comments