Xdreami jõulurada 2021

Juba sküüdi maailmarändur ja leiutaja Anacharsis olla teadnud, et maailmas on rohkem võimalusi kui kaks. 

Inimene võib olla kas elus, surnud või merel. 

Orienteerujatel on üks võimalus veel - punaste rõngastega kaart peos olla kuskil karu tagumiste põskede vahel. Ja kui siis mõnelt kohalikult küsida, kuidas siit punktist A pääseb ühte teise punkti B? Vastab kohalik: "Mina SIIT küll ei alustaks".

Virtuaalsesse avarusse ilmus jõulude eel neid neljandas olekus viibimist soosivaid võimalusi nagu rästikuid päikesepaistesse.

Kui uue aasta esimestesse tundidesse on ennast paigutanud 'Uus Aasta Järvel' ja esimese päeva päramistes tundides asetseb 'Näärilaks', siis on eelviimane aeg pärast jõulu alustada näiteks Xdreami Jõulurajaga.

Juba kaart ise oli paras ahvatlus, aastast 1946.

Stardiplatsiks mõned kitsarööpmelise raudtee kõrvalharud ehk lätlaste ehituspoe Depo parkla. Majale endale oli peale kirjutatud 'Ehituseks'. No kes neid võõramaisemaid seksi liike ikka teab, või mis varjund sellel ehitul täpsemalt olla võiks. Aga too ei olnudki teema.  

Teema oli, et too kitsarööpmelise raudtee haru, mis tol muistsel ajal Viljandist Vesiväravasse viis, on nüüd osalt Tehnika tänav ning esimene punktirõngas asetses seal harude hargnemise vahel ehk tegelikult tuli leida kuusk kalmistu tagant võsast. 

Tuleb tunnistada, et ega me ummisjalu selle eelmise sajandi keskpaigast pärit maateadusega kodust putku ei pannud. Väike eeltöö kaaseagsemate kaardimaterjalidega oli siiski loodusvaatlustele siirdumise eeltingimus. 

Hämmastusega sai tõdeda, et Siselinna ja Kaitseväe kalmistu piirid on säilinud viimasel sajandil pea muutmatul kujul. Ainult Katoliku kalmistust on saanud Poolamägi. Ja need puhkepaiga piirid olid asjalikuks orientiiriks.

Esimese poole punktid liikusid üpris morbiidsel kursil. 

Pärast kuuske, mis vist ei olnudki jõulukuusk või on seda mõnel järgmisel aastal, siirdusime mööda raudteed Toonela teele. Saime pidama Vana-Kaarli kabel-väravaehitise all. 

Jätkasime puu otsingutega maetud jõe sängis. Ja jätame enda teada kummalt poolt aeda ja Komsomoli staadionit sinna tegelikult pääseb.

Liikusime edasi, et nuhutada, kas äkki immitseb kokkukukkuvast korstnast mõni Steinbergi pagariäri ümmarguse sakiliste äärtega seest auguga liivakoogi lõhna vaim.

Tiirutasime ümber Keskhaigla surnutega seotud hoonete, eriti selle oma ajast ees oleva. Hoone võib ju ajast ees olla, aga tolle sisu täidavad katkematu voona juba 1903. aastast alates oma aega kinni jäänud subjektid. See on see inimese teine põhiline võimalus - olla surnud.

Kuulasime, kas Naeri tänava tupiku taga on kadunud veesoone vulinat varisemisohtliku silla all.

Ja olime tagasi Siselinna kalmistu punases kabelis.

Esimese poole igavikulisemate teemade juurest kolisime teise riiki, raudteelaste riiki. Sinna pääsemiseks oli enne vaja läbida mõned siirdepunktid.

Moetänav. Mitte nii moodsa jõulupuuga, mis mul pildistamise ajal oli kogu aeg selja taga.



Ema lapsega Vaikses pargis. Jaan pelgas, aga mis saab kui ema on laspega juba tuppa läinud.


Sissekäik vanglasse. Kui vaadata teiselt poolt, siis võib-olla ka väljakäik.


Ja siis raja kõige põnevam punkt - 11. See raudtee pusserdus, mis seal leidus aastast 1946, ei olnud kindlasti enam päriselt see, mis aastal 2021. Aga depoo on. Tallinn-Väikse jaam on. Kauba tänav on. Veerenni ülekäik on. Raudteed sinna ja tänna on. Aga mänd?  

Hea tünga punkt. Mände on seal ka. On-on. Võib-olla teid aitab hoopis Kaspar. Aga võib-olla ei aita ka. Olime napilt alt minemas, aga eelnev kodutöö kaardilt välja loetava materjaliga ja looduses näha olevate jälgedega sünteesis meid siiski joonelt õige männi juurde. 

Muideks, Kasparile ei saa helistada. Kaspar on auruvedur, umbes nii nagu Maiu on piimaauto.

Edasi tekkis segadus nagu raudteel aegajalt ikka ette tuleb. Nii oli kõik korras raudteelaste riistakuuriga (13. punkt) Tallinn-Väikse jaama kõrval, aga pagasiaida või kes teab mis saraga, oli ikka kivi rööpas - 12. punkt tähist meil kohata ei õnnestunud. Porgandid pagesid linna ja maale, aga punkt leidmata jäigi.

Kui nüüd sõlmida osavalt kokku Auru ja Veduri, Söe ja Tendri, siis leiab selle silla, mis asub elupuu juures viimases punktis. Seda, et tender on mingi asi, mis on auruveduritel, ma enne ei teanud. Et see ei ole päris sama asi veduritel, mis on vender paadil, mis nühib parraste vahel.

Selleks kõige esimeseks võimaluseks - elus olemiseks, oli linna jällegi veudi uute rakursside alt üle vaatamine üks päris keblakas võimalus.

Comments

Popular Posts