Kassisaba ja Pelgu Peitus 17 Estonia ümber
Meiesugused Kristiine põllupealsed elanikud lähevad linna asju ajama ikka liigutades oma koibi üle Toomgildi heinamaade.
Ja kuigi Toompea heinamaale tekkis hooneid juba enne Põhjasõda, hakati piirkonda mingiks koha moodi kohaks ehk Kassisabaks kutsuma ilmsesti peale toda sõda. Isegi kui võiks fantaseerida Toompea kassidest, kes kõik sealt alla kupatati ja valli alla pidama jäid, nagu mõnes Naksitrallide loos, on proosalisem seletus sellisele nimetusele hoopis see, et arvatavasti tulenes nimi 17.-18. sajandi kindlustuse muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemate tugipunktide saksakeelsest nimetusest Katze ja kindlusest välja viivat teed kutsuti kassi sabaks (Katzenschwanz).
19. sajandil panustas kodanik Falck piirkonna kultuursemasse väljanägemisse, lastes korda teha sõidukõlbmatu Paldiski maantee alguse, et keiserliku perekonna liikmed saaksid sõita Keila-Joale ja rajas Toompealt Paldiski maanteele kulgemiseks Falgi tee ja arendas välja pargi.
1999. aastal avasid britid tassikese tee nautimiseks vaate pargile, ja tükike kuninganna maad kohe seal kõrval nüüd laiutab.
Sellises aristokraatses kohas sai III advendi hommikul ülejäänud linnabande end esmakordselt o-tuulutada ning Kassisaba kogukondki pidi selgeks saama endale selle hulluse, mis mõnesid nende kaaslinlasi aeg-ajalt tabab.
Võimalusel eelistan linna-o seikluse-nimelist rada, kuid seekordne variant nõudis joonistamisannet, et omale kaart stardis ise valmistada ja kuna kardetavasti ei ole selles nii osav kui kaardi päris autor, siis esmakordsest külastamisest soovisin alles jätta reaalsemat mälestust punase raja näol, mille seekordne linnulend korrutus kahest väiksema koefitsendiga kogukilometraaži saamiseks.
Pärast paari lihtsat alguse punkti pargis hakati teevalikutega kummitama - siit või sealtpoolt Westholmi koolimaja, mis 1940. aastal valminuna oli üks Baltimaade moodsamaid õppehooneid. Läksin maja tagant tühermaalt.
Edasi, neljandasse Eha tänavale Raudteelaste Haigla maja kanti - sama lugu - otsusta ja vali. Minu tee läks tühermaa servast, läbi Koidu tänava stalinistikust korrapärast, põikega Adamsonist.
Punkt viis, taas - valik vasakult (Adamsoni-Loode) või paremalt (Eha - Paldiski mnt) või hoopis Ao tänavalt keskelt, mille äärsed majad paiknevad kunagisel Franz Krulli viinavabriku sisseseade tehase alal (jaa ikka see, kelle viinavabriku seadmete äri nii suurelt õitses, et selle jaoks Koplist suurema maa-ala ostis, millest saigi viimatiseks nädal tagasi külastatud Tallinna Masinatehas), et jõuda Loode tänava 1897. aastast historistliku maja nurga sisse, mille esine kõnnitee on kaetud kunagisest keraamikatöökojast pärit potikildudega. Ah, et mis ma siis valisin? Adamsoni-Loode, mille nurgal veidi Keila Harju KEKiliku moega elumaja.
Kuuendasse minnes läksin Tehnika tänaval maja jagu liiga vara punkti otsima ning peaaegu, et rändasin juba keelualas hoovis. Aga polnud ainus ja eks selle õnge läksingi.
Seitsmes punkt taas teevalik ja nüüd kodus näen, et minu Tehnika-Wismari-Kapi asemel oleks targem olnud Tehnika-Roopa, aga Koidu tänava maja taha jäävat väravaauku lihtsalt ei märganud kohe.
Kaheksa-üheksa lihtsamad ilma tänavate assortiita, kuskil Underi sünnimaja ümber, mida enam ei ole. Oli veel 2. juulil 1984.
10-11 - ikka sorteeri tänavate vahel - kas võtta pikemalt mööda Koidu tänavat või alt poolt Villardit mööda - võtsin viimast.
11-12 - olin juba kooli tagusest tühermaast diagonaalis üle liikumas kui keerasin majadevahelisele käigule ida pool, mis tundus oluliselt lühem.
13ndasse minek tähendas ühe teise historistliku maja juurde minekut aastast 1878 - jõudsin hoovides sakitades. 14sse läksin majade vahelisest ja alusest hoovist.
15-16-17 radade paljusust ei pakkunud, aga 18sse minek jälle küll - kas mööda Wismarit ja siis hoovides seigeldes või Koidu ja Roopa kaudu, mis oli ka minu variant. 19sse minnes võtsin nurga väiksemaks liikudes läbi A. Kapi tänava hoovist. 20sse näis selgelt lühem tee jalgpallistaadioni kõrvalt hoovist.
21-22 pigem auring ümber 60ndal ehitatud modernistliku koperatiivelamu ning uuesti tagasi jalgpallistaadioni taga hoovis oli õigele aiaaugule pihta saamisega veidi tegemist, et jõuda 23sse.
Sümmeetria moodustasid kaks viimast lihtsat punkti lõpetuseks jälle Falgi pargis - 24 ja 25, aga nendenigi jõudmiseks oli 23st kaks teed, kas pargiäärse müüri lääne- või idapoolsest nurgast, aga mitte üle müüri nagu paljud pidasid kohaseks. Musta joont madala müüri tähistamisel ei taheta ikka märgata.
Jäigi vaid üks Kassisabast läbijooksmata tänav - Oa. See tähendab ikka Ao nagu tähelepanelikud lugejad märkasid.
Ohjeldamatult teevalikuid, mida Kristiine põldude rahvas kasutaks jala ja rattaga agaramalt, kui keegi taastaks tee (puuriks tunneli raudteetammi alla) Adamsoni ja Madara tänava vahel, mida kaudu ennemalt Toompealt Paldiski maanteele jõuti, sest linna pääsemiseks on nii Endla tänav kui Paldiski maantee kohutavad tolmu ja müramagistraalid.
Eks Toomgildi aegadest on Kassisabas üht-teist muidugi muutunud - Evangeelse Karskuse Selts asemel võib leida Tiibeti Budismi Karma Kagyu Tallinna Koguduse ning Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituuti püüa asendada Noore Tehniku elektroonika pood, rääkimata orbude kodusse rajatud Wismari Haiglast.
Kuid ega see ei takista lugemast uusi aegu, o-kaart peos piilumaks sinna vanadesse aegadesse.
* * *
Jätkates seda eellugu **, mida pakkus seekordne Pelgu Peitus, siis meie tiim suutis ametnikena katuserahade jagamise plaane selgitada täpselt nii palju kui lõpuks välja kukkus - seadusele mittevastavate töötingimuste tõttu (hooaja esimesed miinukraadid koos rõveda tuulega) jäidki osad jäljed tuvastamata ning suurem osa katuserahast läks sõprade ja sugulaste MTÜdele, mis parasjagu meelde tulid, eks ikka selles järjekorras, kes viimati suurema kingiga külas käis ja millega puudulikud andmeaugud said täidetud. Tõsi, karta on, et opositsioonipartei võib siiski matsu ära jagada, mis omakorda võib kajastatuda lõppprotokollis.
E-maililt saadud kaks alusdokumenti, millest üks kajastas Estonia ümbruse tänavaid ja teine 25 jalajälge, tuletasid ühe arveametniku mälusoppidest meelde need kultuursed hetked kui ta ükskord Draamateatrist mööda G. Otsa tänavat Solarisse jalutas. Aga päris hästi ei olnud selge, mis sellisest meenutusest praeguse missiooni juures kasu peaks olema.
Koha peal (Estonia ees) avanenud käskkiri (äpis olnud küsimused) jäi lõpuni lugemata, mille tagajärjel pärast kõiki kiiruga läbikäidud jälgi ja mõningasi arvutusi paberil, tuli mõnda küsimusse mõnes asupaigas uuesti süveneda.
Kuna tööks antud ajaauk oli kuni tund aega, siis polnud midagi teha, tuli raport ära esitada.
Välitööde jaoks eraldamata ebapiisav nutikinnaste limiit viis omakorda olukorrani, kus tiimi määratud funktsionäär J ei allunud enam funktsionäär T ettekirjutustele ja pärast mitut minutit mittetöötava sidevahendi peksmist F tähe peal, saatis bürokoraat J bürokraat T ettepanekul proklamatsiooni peakorterisse, et antgu välja käsund, see jama ükskord lõpetada.
Ametnikkond pääses kodukontorisse ja soojendas oma siniseks külmunuid sõrmi ning keret veel mitu tundi. Ajas kuumaks püti teed ja püüdis, võib-olla ei püüdnud ka, korraldada retro teemal, mida saaks järgmine kord paremini teha.
Eks olla ikka eesrindlikumad ja võtta tarvitusele asjakohased külmumise vastased abinõud. Puuduliku ajutöö parandamiseks ei osatud midagi välja pakkuda.
Remargi korras olgu öeldud, et ootamatult palju jälgi ja eks kui pea ei jaga, siis ei aita jalad ka.
Kui nad üles soenevad, siis tulevad järgmisel korral jälle.
* Kassisaba aitas kirjeldada Robert Nermani ja Karen Jagodini "Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn"
** Seiklusministeeriumi eellugu enne rajale minekut:
Hetkel on meedias kuum teema "katuserahad" ja nende jagamine. Ka minu, kui auväärt ministri, ukse taga käis palju sopaste jalatsitega tegelasi. Küll sooviti ühte ja küll teist. Kisa oli kõvasti ja igal kodanikul oli oma visioon, et kuhu seda raha jagada võiks. Võtsin mõtlemiseks aega ja juhtus kõige hullem. Näljane koer sõi osa paberitest ära ja rebis osa neist ribadeks. Nüüd olekski vaja teie abi, et minu juures käinud inimesed tuvastada. Koera käest sain kätte mõned paberid sünniaastatega ja mõnel paberil olid näha ka inimese ees- ja perekonnanime esimesed tähed. Suurim varandus on aga sopased jalajäljed valgel vaibal. Kehastu jäljekütiks ja paneme "Puzzle" uuesti
kokku!
Comments