Pelgu Peitus 13 Lillekülas

Seiklusministeeriumi poolt teisipäeva õhtul Löwenruh pargis laiali jagatud ürikud peitsid potentsiaalselt tuvastamata informatsiooni kodukandi kohta. Või kuidas sa muidu teada saad, kus asub lähim metalli kokkuost, palju on viie kilomeetri ulatuses ilusalonge ning millisel tänaval asub soodsaima hinnaga söögituba. Igal pesakondlasel omad huvid.


Mustamäe tööstuspiirkond ning Lilleküla keldrikorrused sisaldavad ikka uskumatul hulgal pisiasutusi - alustades kudumissalongidest kuni naeruvabrikuteni, gaasiabist rääkimata.

Kogu ürikule kantud ilu ja valuga oli aega tuvumiseks 6 päeva, sellises poolpüsi raja vormis, kus objektid punaste rõngaste sees tõenäoliselt järgmised 6 päeva paigal püsivad. Kaardi teisel küljel 50 küsimust, milledele vastused saab telefoni äppi sisestada 50m kaugusel objektist, aga tavaliselt sa ei tea, mitu kala elab tiigis, kuhu kolis firma, mis toas on kolm põrsakest või vanemat aastaarvu varjualuselt. Vastuseid tuleb ikka ise nina vastu seina, katust või reklaamtahvlit läbi töötada. Vassimine lõpeb riikliku institutsiooni poolt antavate miinuspunktidega.

Jätsime stardis peata oleku mõne talvisema ürituse jaoks ning alustuseks sebisime kohe paar puud (32, 75) pargis läbi lugeda. Tähelepanuväärsemate kohta on ikka kombeks tahvlikesega märkida, kes ja millal aianduslikke kalduvusi üles näitas, vahel ka miks.


Edasi järgnesime tungivale kutsele pisiasjadest tulvil Mustamäe kapitalistlikuma osaga tutvuda. Näiteks lugeda üle Kadaka tee alguses aknale kleebitud monitori nupud (78) ja Isepesula tagant veidi lössi jäänud bussi numbrimärk (95). Muidugi oli vaja ka veenduda, et Veski Kõrtsi reklaamtahvlil on kolm rätikuga vanamutti (30) ja Laki tänava Budopunktis oli tervis ja kehakultuur aus juba 90ndate lõpus (57). 


Otsides läbipääsu Decora juurest Kadaka tee Uulitsa tänavagurmee (77) juurde, tekkis mul küsimus, et kas seekord siis mingit vigurit ei olegi. Et lihtsalt kappadki kuus päeva järjest kõik 40 punkti läbi ja ongi kogu moos. Oot, mis siin lisaülesande juures ongi "... 3 võimalikku asukohta".


Raal ... otsib hoolega. Ja leiabki seosed - neid pildiga tähistatud punkte on kaardil 3 tükki. Ja meil lihtsalt täiega joppas, et esimene 95 kuhu sattusime, sisaldas ka pildil kujutatud objekti. Järelikult ....


Raal ... otsib hoolega. Ja leiabki järgmise seose - kaardilolevad ülejäänud kaks 95st punkti võib jätta külastamata. Sinna Loomaaia taha Härmatise ja Pärituule ristile ning hiljem Mingi ja Muti kanti pole vaja minna. 

Raal ... otsib hoolega. Ja leiab veel ühe seose - tuleb tuvastada ka ülejäänud kolme pildipunkti asukohad ja 3x2 punkti võib veel külastamata jätta.

Jaan vaatab seda 56nda Volvot ja teatab, see on seal Vuti ja Tihase nurgal. Nujaa, Haljasaare poiste masin seisab seal ehituse nurgal juba tõesti pikemat aega, aga kas see on saab ikka olla just see masin. Jääb nii, et on, ja tõmbame ülevalt Kodulahe (või Kodulehe nagu Jaan kaardilt välja loeb) kvartali juures 56 maha, ja sama juhtub punktiga all Vaablase tänaval. 

Ekskavaator (97) on ilmselgelt Paldiski maantee ja Mustamä tee nurgal Talleksi juures, sest Mooni tänaval seda kindlasti ei ole ja Veskimetsas vast ka mitte. Ekskavaator ja Talleks on nagu Kook ja Maiasmokk. 

98nda punkti Tom of Finland tüüpi mehega on keerulisem - sellist tööentusiasti nagu ei keri kuskilt ette. Välistan ta kindlalt Lääne-Tallinna Haigla pesumaja küljest - parkisin selle maja kõrval talvel isa haiglasse viies. Liimi ja Artelli nurgalt peaks aga igaks petteks läbi minema - neid maju ei mäleta, kuigi kahtlustan joonistust millegipärast ikkagi Mustamäe tee maja külge. A juu siis näib.

Uulitsa burgeriputka tekitab meis mõningaid kõhklusi, kas peaks natuke keha kinnitama. Suudan mehed näljakursil edasi toimetada ja liigume liblikate (58) poole. Elame õhust ja armastusest. Raiden on karoonakriisile vaatamata endiselt kõrend, aga me Jaaniga kehakaalu madalate näitajate üle just ei kurda viimasel ajal. Päris täpselt ei saa aru, kuidas see kontoris kügelemine energiat oluliselt rohkem ikkagi kulutab kui nüüd kodust toimetamine.  


Üpris selge on pärast 36 liblikat edasine siht muuseumi (76) suunas. Mõtlesin, et kondame asjalikus ärirajoonis, aga nüüd liblikad, muuseumid ... Igalüks meist teeb pakkumise, mis muuseum küll võiks asuda Tuuliku teel, aga arvutimuuseum seal küll ei asu. See pidavat meil kodus olema. Aga .... on veel persoone, kes vanaraale näivad koguvat ...


Edasi tekib mõningasi vaidlusi ja jebimist järgmiste punktide osas - kuidas lahendada loodenurk. Otsustame industriaalpiirkonna siiski esmalt lõpuni läbi võtta. 


Seega Laki ja Forelli nurgale (54) mõõteriistade olemusega tutuvuma. Järgnevad täiesti mahedad kolm põrsakest toast number 200+ ning lähme Artelli kaudu Marja tänavale lauda, diivanit ja tooli (33) vaatama, möödudes muuhulgast ilmselgelt ka vale 98st.


Marja ja Humala nurgal (74) on loomulikult ekskavaatori nimeline alajaam. Miks küll loomulikult? Ning suundume sumedasse Veskimetsa elurajooni mööda Piibelehe tänavat, kus teele jäävad 35 ja 52.


Peatame liikluse 3+4  rajal Paldiski maantee ületuseks ning suundume Mustjõe kallast mööda mere poole kohtumaks linnuliikide (94) ja õhtuste inimloomadega mereäärsel promenaadil. Päike näitab loojumise märke ning jätame roostiku otsesuunal 94-73 läbimata. Kasutame kultuursemaid radu kohati kaardist väljas territooriumil. 


Väljapraagitud 56 ja 98 ei huvita ning uuesti oleme tagasi üle Paldiski maantee, et nentida kurba tõsiasja - teed Kunstiakadeemia (31) juurde võivad rohtuda. Kangelaskalmude juurde ei rohtu need ju kunagi.


Kodeering järjekordse alajaama (51) seinalt Mustjõe kooli taga ning uuesti teisele poole Paldiski maanteed, tuntud ja tundmatu Seewaldi majade vahele (92). Vastust tuulelipult saada, osutub esiotsa keeruliseks, sest ei leia tuulelippugi. Tekib kahtlusi, millist maja on silmas peetud ja jaurame ümber majade, vahtides katuseid, mis võiksid kanda mõnd õhuvooludele osundajat. Ühe kindla nurga alt on lõpuks näha nii lipp kui aastaarvud sellel. Aga tõesti, miks neid seal kaks on? Hull värk.

Kell on juba üle kümne - kaks tundi on kooberdatud mööd Mustamäed, Veskimetsa, Stroomi roostikku, takkapihta Seewaldis ning tekib hunnitu soov külastada Hash House'i, mis meie puhul asub suhteliselt kaardi keskel, punkti numbri '59' all. Seal saab magada, süüa, pesta ja kodukontordada, et värskena jätkata valgemal ajal raja ülejäänud poolel. 


Ilmselgelt jääb teele trobikond punkte, mis tuleb veel õhtuhämaruses ära noppida. Päris adekvaatne trajaketoor just kokku ei saa, aga mõningase sakitamise ja hoovides tuhnimisega läbipääsude leidmiseks, mida muul ajal olekski kuidagi ebapaslik teha, võtame läbi suhteliselt kobeda ekskavaatori aastast 1991 (97), leiame üles Tom of Finlandi sugulase (98), nopime üles kuldse nööbi (39), fänname Honda nännikaupa (55), lükkame lahti värava kollase Ilmarisega (38), revideerime maja energiaklassi Keemias (50), pumpame välja tuletõrje vee, et selle võtukoha suurust teada saada (36) ning sulandume korvpalli meeskonda, et Cederhelmi pargis Forssi tagaseinalt tuvastada Pintsli taiese vanus (59).


On juba pimedavõitu ning kodumaja tulukesed paistavad pargi poolelt kutsuvalt. Pargiks, Cederhelmi parkiks, on seda paika siiski veidi palju nimetada, pigem sihuke tükk haljakut, mille keskel laiutavad koeralõbustamise aedikud ning ühes servas on Forssi autoteeninduse parkla, mida lehepuhuri mees tööpäeva hommikuti alates 8st tühjaks puhumas käib.

Järgmisel päeval tekib meil Jaaniga kummalgi koosolekute graafikusse lõunapausiks auk, millega jõuab parasjagu 'Kolmes Sibulas' natuke midagi põske pista ning teel sinna ära korjata Vaarika tänavalt 79 ning teel tagasi põigata Tulbi tänavale (70) ning Kibuvitsa kaudu tulles tuvastada veel aasta, mida Helduri silmad viimasena nägid (90). Lõunaring.

Innuka tööpäeva lõpp tähistab kaardimaterjali läbitöötamisega jätkamist vabas õhus, mõnes varem nähtud paigas, varem tähelepanemata detailidega.

Tõsi, Kassisaba oleks trassil kodu-kesklinn-kodu jala või rattaga läbimiseks vägagi cool  piirkond, kui õnnestuks umbes Wismari tänava kohal raudtee alla tunnel või peale sild rajada ning buldooseriga Madara tänava tööstust niipalju ümber lükata, et pääseks sujuvalt Tulika põiku või Ülase tänavale. 


Niikaua kui see plaan jääb SimCity'likuks unistuseks, tuleb Kassisappa minna Endla rõveda tunneli kaudu. Seal kohal olles, leida Villardis Arturi sünniaasta (34), Adamsonis maja sünniaasta (37). 


Kevade tänava kooli hoovis põõsaste vahel tuiata nagu kohalikud parmud, otsides lennu pinki (96) ning Koidu ja Luha nurgal kööktoa ruutmeereid mõõta (71) võimalusega piiluda Koidu tänava bituumenikühveldajate vuntse ja muskleid.  

Ei pääsenud Uuest-Maailmastki. Uuemad lasteaiad on seal ehitatud aastal 1965 (93) ja vanemad varjualused on aastast 1907. Vahel näeb kaugemalt rohkem, näiteks tänava vastasküljelt objekte vaadeldes, selle asemel, et otse varju all seista.

Lilleküla jaama raudteealuse uuristuse kaudu jõuame üle Tõrvamäe Aserbaidžaani nurgakesse (91). 'Argo' baar ei ole ju kaugel ja Bakuu asub allpool merepinda. Võib-olla mitte kõige sidusamad objektid, aga lõpeks A'le Coq on ju ka siinsamas, rääkimata Kai Hambalaborist. Vahel moodustavad üksikud objektid kokku täiesti jabura linnaruumi, milles kulgedes muutub eklektika rohkus mõnevõrra pealetükkivaks. Kristiine keskuse ümbrus on seda täie rauaga. Vahel ma unistan kahetasandilisest Kristiine ristmikust, kus autod on viidud madalamale ja ristimiku kohal moodustub jalakäiate jaoks ring, kuhu ristuvad kõnniteed tõusvalt kokku jooksevad. Tänanurkades oleks ristmiku poole vaatavad majad nagu Barcelonas.


Nüüd pikk sirge tagasi Löwneruh poole, sättides teele Haljassaare seisma unustatud Volvo (56) ning lõpupunktiks 99 - mingi täiesti kummalises kohas kummaline monument hukkunud tuletõrjujatele rohelise käruga selle jalamil. Täiesti sürr objektide kooslus.


Õhtu lõpetuseks jäi tutvuda ümber tiigi, milles Leivot ei olnud kanuutamas näha, 14 infotahvliga, harimaks ennast kümne küsimusega kohaliku fauna ja floora teemal - stiilis kes ei ela tiigis ja kui kõrgeks kasvab jugapuu.


Kahe päeva kilomeetrite skoor 25+ tekitas talla alla isegi villid. Ilmselgelt tossud ja/või sokid on kohanenud veidi kergemakaalulisema persooniga.

Kodutänaval tuli vastu veel paar o-nägudega paari, aga meil seekord ööpäevaga tegevused raporteeritud ja kodanikena puhas rõõm Seiklusministeeriumi ametnike asjalikust asjatamisest. 

Comments

Popular Posts