Kadrioru pargi seikluslikum pool

Austraalias toimuvale seiklusspordi MMi kaasaelajat paneb praegusel ajahetkel rohkem kui valitsuse kukkumine muretsema see kui rahvusvärvides punkt pole täpivahtimise saidil mõnda aega liikunud ning suurem tragöödia kui Trumpi presidendiks valimine on see kui täpivahtimise sait üldse üles ei tule.

Sel ajal kui õnnekütid teisel pool maakera on kolme ööpäeva sees umbes poolteist tundi maganuna rassinud sadu kilomeetreid vees ja metsas, püüdsid kaks kohalikku kakardit seigelda tunnikese kodumaja taga pargis kahel koma kaheksal kilomeetril. 

Koduuksest kell 11:05 välja astudes oli park juba kaardiga lippajaid täis. Saatnud Raideni noorte TeDxile, tundus kahele end veidi nõrgalt tundvale tüübile 2,8km pargi vahel üpris paras laupäeva hommikune jalutuskäik.

Saime omale kaardid 9 punktirõngaga:

millel teisel küljel oli nende läbimise järjekord ja läbisegi punktinumbritega kirjeldused tähise täpse asukoha kohta:

No tundus nutikas enne sumpama asumist punktirõngad kaardil ja nende läbimise jada vihjete järgi koju ajada.

Mhmmmm .... , googeldamist kasutamata, püüdsime Jaaniga koos punkte ja vihjeid omavahel kokku saada. Aga segadus oli valdav enesetunne, mis meid selle tegevuse juures saatis.

Mitte kuidagi ei leidnud tähendust punktile Kumu taga poolkaares olevate valgusšahtide juures. Too ei sobinud ei köögimajaks ega kohe üldse mitte millekski . . .

Omas peas teadsin, et vahimajas on praegu pargi muuseum ja raamatukogu, aga tolle juures punktirõngast kaardil polnud. Äkki siis oli mõni neist lossi külgedele jäävatest kõrvalhoonetest vahimaja, samas punktirõngad olid rohkem lossi enda küljes.

Arusaamatust tekitas ka punktirõngas Poska tänaval päris kaardi põhja servas, sest see pole üldse mingi pargiga seotud koht. Kirjeldus maja kohta, mis asub kunagise linnapea ja Jannseni tütre järgi nime saanud tänavate nurgal - ehk Poska ja Koidula ristumisel - polnud ühegi maja küljes jälle rõngast kaardil.

Täielik tohuvabohu. Või me ei tea koduaiast pooli asju ... või meid võib asetada Kumu sisehoovi, kõrvuti ülejäänud kivipeadega ...

Nii valmis plaan, et hakkame liikuma ja eks siis punktitähste juures saab uurida, millega täpselt tegu on. Punktitähistele pidi olema lisatud ka vastav S-number. Esimene, S1, oli selge kui siil - Miia-Milla-Manda. S2 on üks kahest Kumu punktist ja nii oli asjakohane alustada sisehoovist - S2. Asi klaar.

Kui me siin üleval juba oleme, lähme siis nende valgusšahtide juurest ka läbi -  seal aga polnudki mingit S-tähist. Süga kukalt kumma kõrva tagant tahad, mitte ei mõika. Jaan oli mõttes pannud S3 külge punktikirjelduse - 44 Kadrioru administratiivhoonest 80 m kirdes asuv puu. Kuna me juba olime piisavas desorientatsioonis, omistasime esiotsa admin hoone tähenduse Kumule endale. Siis kappasime nõlvast alla Pargi muuseumi maja juurde, pidades silmas pargi adminhoonet, kusjuures märkamata seal terrrassi pingikesel olevat punktitähist, aga kuna seda kaardil polnud, siis ei osanudki seda sealt vaadata. Siis tutvusime kummagi lossitreppidele jääva punktiga, millega sai selgeks S4 asukoht ja see, et ka teine lossitrepi punkt ei ole mingi S punkt, kuigi on kaardil.

No midas siis nüt.

Keskendusime legendile - S3: Päts pani hoonele 1937 nurgakivi. See saab olla ainult Presidendi loss ja admin hoone on hoopis Presidendi kantselei. Ahaaa. Aga ka siis ei saanud me punktile kohe pihta, sest 80m kirdes olev puu oli kuusk ning tähis tüve küljes okste all peidus. Jaan märkas seda, mina jõudsin ikka tammesalus juba tammi loendama hakata .... haa - haa.

Uuesti S4 lossi trepil. Nüüd tuli mälu tagumistest kihtidest ikkagi tuvastada, milline lähikonna majadest on vahimaja. Ikka veel ei märganud me kedagi pargi muuseumi esisel terrassil askeldamas, maja ümbrust takseerides, punktitähist ei paistnud. Võib-olla oleks tasunud sel hetkel süveneda põhjalikumalt punkti 54 kirjeldusse - muuseum-raamatukogu, terrassi idaoolses servas asuval pingil. Jeebus me olime selleks ajaks korda kolm selle eest mööda kapanud ... aga ikka läksime tegime vaatlusi Weizenbergi ja Poska nurgal oleva lustla e I-punkti ja külalistemaja e Katherinetali kohviku e nn vana vahimaja ümber ning tagatipuks ka Poska tänava äärde tehtud vale punktirõnga juures.

Kuniks olin saavutanud oma teadmiste tagataskutes sobrades veendumuse, et vahimaja on ikka see raamatukogu maja. Nüüd fittis ka punkti 54 kirjeldus ära ja S5 käes.

S6 oli Mikkeli muusemi e köögimaja ja Jääkeldri vahele jäävas lehtlas. S7 oli eelduste kohasel tennisehalli kõrval.

S8 asukohale ei saanud punkti vihje järgi palju ruumi olla. Võib-olla siis endine Kadrioru seltsimaja, kus nüüd ei ole enam mitte midagi olnud juba mitu aastat. Või siis mõni vastastänaval olev maja, aga neid olnud enam kaardil. Eemalt tulid ühed tavarda kulgevad naisterahvad ja siirdusid üpris eneskindlalt seltsimaja taha punkti järele. Sumpasime neile järgi ja seegi punkt käes. Tõesti, see maja ongi ju Koidula 32 e kunagine aedniku maja.

Nüüd veel Kastellaanmaja e Vilde muuseumi ees oleva puu küljes S9 ja finiš. Hoilaa. Saime jagu. Kuigi see punktirõngastega valedele jälgedele juhtimine oli alguses ikka massiivne. Legendile olekski tulnud ainult keskenduda ja kaarti poleksi vaja olnudki :). Ülesande spetsifikatsioonist oli lihtsalt puudu lause, et kaardile kantud punktid võivad olla õiged, aga võvad olla ka valed.

Selline mõnus seiklus, mis lõpuks ei nõudnuki muud, kui mõtteuidu veidi kastist välja piilumist ja pisut tähelepanelikumalt kirjaliku materjaliga tuvumist. Ega neid rajameistreid ei või kunagi lõpuni usaldada ja vahel tuleb mõistata, milles ta võis eksida ;)

Õiged ja valed punktid