Kevade reanimeerimine

Talve võis vist õieti juba üle-eelmisel nädalal surnuks kuulutada. Ent püsib teatav oht, et sellisel kiirusel kohale tormav kevad end reanimatsioonist leiab.

Enda kohastumiseks kasutasin Kompassi päevakute pakutud võimalust Mustamäe elu- ja olmerajoonis kaart peos ringi siblida.

Tuleb tunnistada rajameistri üles seatud osavat lõksu kohe esimesse punkti tolgendamisel. Selleks pidin end ikka korralikult kahe aia vahele umbe jooksma, et hoomata terava silma ja mõistuse säilitamise vajalikkust lisaks võimele jalgu õigesti üle koera'miinide' kõverdada.

See oli hea algus, et edasisi olulisi navigeerimise vigu vältida ning veenduda, et mustamäelased veel kevadeks päris valmis ei ole -  pingid doominolaua ümber olid talviselt upakil; kohati leidus hoovides komposteerumata huumust poolikute tomatite, munakoorte ja muu söömata jäänu näol. Ja võib-olla oli siin-seal veel märke kaotsi läinud talvest, kes mine tea, äkki ootamatult end lõpetama tuleb.

Aga see oli hea algus, et lõigata kasu kadunud aastaajast varajase o-hooaja näol. Jääb vaid loota, et mitte kõik sesoonid pole end võõrale mandrile unustamas.