Realkooli trepid

... sai Zazibea täna küll selgeks. Ää tahtsivad inimese tappa. Teise kvalifikatsiooni teises pooles - viimased astmed, ainult tahtejõuga. Ja mõttega, et ega ma saa siia treppide peale lihtsalt maha kooleda. Õpilasi võib tabada jaanuaris kooli naastes sedasi ebameeldiv üllatus. No nii hull vast polnud ka, aga koju jõudes jalad tudisesid ja kannikalihased andsid mõista, et keegi pole ammu neid sellises ulatuses võtnud vaevaks liigutada.

Ega ei kujutagi ette, palju oleks koolimaja tundmisest abi olnud, aga nii palju vast ikka, et teise korruse saali olemasolu jõudis minuni mõningase hilinemisega. Õigemini siis, kui esimesel kvalifikatsioonil 5(37)st 6(36)sse minemisel täiega kinni kiilus ning väga maleks hakkas kippuma ja tundus, et kui siis võib-olla kuskilt korstna kaudu äkki leiaks teevalikule kiirema lahenduse. Juhtumisi libises pilk üle teise korruse finišimärgi ning nagu muuseas sai Reaalkool omale täiesti reaalse ruumi juurde. Hämmastav on see, et mõne jaoks tekkis aula teadvusse reaalse ruumina veelgi hiljem - pärast finišit ning toda Reaalkooli kauni saali eksistentsi suutsid eirata ikka väga paljud võistlejad. Ju see ruum on siis oma kauniduses sedavõrd humanitaar-boheemlik, et muidu nii reaalses majas tema olemasolu ebatõenäoline tundub olevat.

Reaalsem seletus võiks olla küll see, et kuna ülejäänud korrustel selle koha peal läbitavaid uksi ei olnud (va küll 0-korrus, kuhu alguses sealt küljest asja ei olnud), siis eirasin läbipääsude olemasolu automaatselt ka teisel korrusel. Lisaks veel väga osavalt paigutatud lindid tõketena, kaardil punaste joonte näol hoidsid sealt veelgi eemale. Või nagu Triina põhjendas, siis tema oli seda ruumi läbipääsuna korruste vahel ignoreerinud ilmselt selle pärast, et klassiruumil ei ole ju kolme ust ning veel vähem võiks seda korrustevaheliseks läbipääsuks pidada. Kaardil ei erinenud selle kujutamine klassiruumist. Helerii oli aga kohe aru saanud, et sealt läbi saab ja seda on tema SI-aegades ka hästi näha - tänu nutikusele oli ta aegades esiotsa päris heal kohal, aga sedapidi, kuidas ülejäänud rahvas ka saali aduma hakkas, kadus ka tema surepärane koht. Igatahes osav visuaalne efekt.

Mõningasi eripärasemaid juhtumisi veel, mis maastikul aset leidsid - näiteks esimese ringi punkt 36 tekitas pärast 6-minutilist mõttetööd sinna kohale jõudes totaalse deja vu, ja ainult see, et ühes pissuaaris oli vee(eeldatavasti; kuigi poiste peldikute haisu osas ei ole paarikümne aasta sees küll midagi muutnud) tase suts kõrgem kui kolmanda korruse omadel, veenis mind, et ju ma ikka ei ole ringiga tagasi samas pelleris kus 4 punkti tagasi.

Siis oli veel huvitavaid 0-korruse punkte - näiteks 48, kuhu tuli minna läbi ukse, mida kaardil nagu ei olnud. Aga oli hoopis üks teine uks, mida kõik lõgistamas käisid ja pärast trepi kõrval olevat käiku lolli näoga passima jäid. Või siis jõusaali taga oleva riistaruumi punkt 35, kuhu pääsemiseks tuli samuti mitmeid nurgelisi üles-alla vasakule-paremale lõike läbida ning teel sai natuke tõtt passida täiesti emotsioonivaba turvavanaga, kelle näost ei olnud võimalik mingit vihjet oma liikumistrajektoori loogilisuse kohta välja lugeda.

Või 0-korruse nurgatagune punkt 49 tagurpidi saiarestil, milleni osadel tuli käsikaudu jõuda, kuna keegi kavalpea oli tule surnuks vajutanud. Tea, kas ma eksin kui arvan, et saiaresti tagant oleks sööklasse saanud.

Ning vahepeal olid kolmanda-neljanda korruse trepikäigus vaheliti käivad uksed teineteise peale valepidi sattunud ja esimese hooga lingist sikutades uks üldse ei liikunud.

Ohjaa, kardetavasti ei ole õpilastel kooliajal selline treppide peal ajulage siiberdamine sallitud ja oleks karistatav märkusega stiilis "Jookseb pea laiali otsas mööda koridore põrgates kokku kaasõpilastega, ise ka ei tea kuhu jõuda tahab!"

Või ah ei tea, mis seadeldise arvaks olevat mõni pensioniikka jõudnud õps, kui tõmbaks laua alt välja tooli, mille külge on kinni teibitud numbritähisega SI-komposter. Ja millised aktsioonid järgneksid tunnikontrollide või enda koolivabal ajal täiendava eneseharimise näol sellise ulakuse korraldamise tõttu. Noh, võib-olla füssa õpsile suudaks asja olemuse veel kuidagi selgeks teha, aga prantsuse keele omale kindlasti mitte.

Aga fun. Ja maastik oli ilus. Vanad restaureeritud koolimajad on kaunid ja mõjuvad natuke ebakoolilikultki. Mäletan klassikaaslastega külaskäiku oma gümnaasiumi majja pärast värsket remonti - hoopis üks teine GAG seespoolt. Tolles majas annaks kindlasti sama hullu rada teha, kuigi stardialaga oleks raskusi - võimla ja pesemine asuvad üle tee teises majas :)