Pudrusöömise kuu tolbendused

 " ... Vaadake neid pajusid vastaskaldal, vaadake, kuidas päikese vajudes värv lehestikus muutub, vaadake väga kaua, unustage ennast ära ja vaadake ainult värvi põõsaste varjupoolel ... Kui te seda suudate, siis polegi kõik muu nii oluline." * 

See on väga hea vastus, kui sa parasjagu ei tea, mis suunas edasi minna. See võib aidata nii elus eneses kui metsas murdunud kuuse juures. Võib-olla see aitab ka siis kui sa ei tea, keda peaks ennast järgmiseks neljaks aastaks valitsema valima. 

* Lauri Sommeri "Toome tuledes" ütles selliselt Uku Masing Indrek Hirvele kui viimane oli end luterlaseks ristitada lasknud, samal ajal budismis end koduselt tundis ning prantsuse kultuur teda hoopis  katoliikluse poole vedas.

Lasnamäe seinamaalingud

Mind on viimasel ajal kiskunud sinna ja siia linnaossa linnaorienteerumise kaardiga. Kuigi õigema suuna kätte saamiseks on aidanud rohkem jääpurikate kasvamise ja kahanemise vaatlemine katuseservades kui pajude passimine lumetuisus.

Lepistiku pargis surasid kodanikud kaasvõistlejad kohe stardist läbi läbimatuks märgitud hekikese. Kuigi tuleb tunnistada, et kõrgemad isendid sihukesi nudiks tõmmatud põõsaalgeid lihtsalt ei eristagi muust murust.

Teevalik 4(38) - 5(43) läks ilmselgelt pikemat kaart pidi ja 9(41) punkti juures jäin parte otsima, aga neid polnudki kohal. Muu ei näi üles märkimist õigustavat.

Mustamäe allikad

Kitseküla lumistel tänavatel jätkus samuti mõningaid teevalikulisi kaalumisi. Näiteks 1(31) - 3(32) võttis korraks mõttesse. Edasi sundisd hetkelistele seisakutele ka 3(33)sse ja 4(36) minekud. Loomulikut 10(40)-11(41). Oma poole valisin rohkem kaalutlusega, et vähem segaseid tagahoove. 12(42) tahtsin lihtsalt vältida suure maantee äärt. 

Kui ma seda Kitseküla kaarti praegu vaatan, siis meenub üks stseen 1970ndate lõpust kui mu tädi elas Rapla tänaval majas, mis hiljem uue viadukti ehitamisel maha võeti. Kohe ümber nurga Pärnu maantee ääres oli madal puulobudik, milles asus puu-ja juurvilja pood. Olin mingitel mäletamatutel asjaoludel tädi juures kui ta abikaasa tuli linnast ja teatas, et poes müüakse apelsine, ta olla kilo võtnud. Rohkem lihtsalt ei müüdud korraga ühele ostjale. Maroko omad, head mahlased. 80ndatel hakkas NSVL apelsine tooma Kuubast ja need olid päris mõttetud nätsutada. Aga mis nende apelsinidega toona siis? Ega muud polnudki kui et nüüd sain mina end kasulikuks teha. Käisin vist korda kolm seal poekeses järjekorras seismas, et mõned kilod väärtuslikku kraami veel juurde hankida. 

Asula tänav

Nostalgilise ostlemise lainel jätkates, siis Juurdeveo tänaval oli suurem toidupood, mida enne Kiisa rongi peale minekut ikka otstarbepäraselt kasutatud sai. Kõigepealt seisad leiva leti taga ja müüja ulatab sulle su saia ja leiva, siis võtad piimaleti taha, et hapukoor ja piim kätte saada, edasi vorstileti sappa, et mõnisada grammi "Lastevorsti" kotti pista. Ja mingi neljas lett oli veel - kommid ja alkohol äkki. Aga ühe leti taga sai mahla osta (tomati, ploomi või õuna), mida lasti ostjatele klaasi tilaga koonusekujulisest klaasnõust ja mida kõik jõid kordamööda klaasist, mis seal samas purskaevulaadses kraanis müüja pool puhtaks pesti. Kui ostlejad omavahel parasjagu järjekorra üle ei räusanud, siis põhiline heli oli arvelaua nuppude klobin, mida müüjad hoogsalt arve kokku rehkendamiseks kasutasid.

... ja tänava taga 

Ja mina veel mõtlesin, et ma ei ole saurus. Ise mäletan sihukest asja.

Eelmine nädal sai vahelduseks ennast Mustakivisse loovitud. Mõõdukas tuisus modernistlikus linnaplaneeringus punktide taga ajamine siin- ja sealpool kanalit. 

Kõige naljakam on see, et kui seda kaarti jaguks kirde nurgas kaks maja pärast lasteaeda edasi, siis oleks seal maja, kuhu tädi sai korteri kui nad Kitsekülast viadukti eest minema pidid kolima. Uus pind anti laste arvu järgi ning kui Rapla tänaval oli neil kahetoaline, kus vetsu ja vannituba tuli jagada naabrist vene ohvitseri perega, siis Kärberis oli neil kolmetoaline oma vetsu ja vanniga ning suure esiku ja prussakatega nagu need seal Lasnakal kõik ikka olid. Asukoha muutusest ma muidugi ei räägi. Meie perel kadus hea variant enne rongi tulekut aega parajaks teha. Tädi lahkel loal kasutasin ära ka tema Kärberi kodu keskkooli ajal, aeg-ajalt seal ööbimiseks, mis andis hooajati võimaluse tutvust teha ka lutikatega, keda mõne naaberkorteri kauged külalised ida poolt suviti ikka kaasa tõid. Bussid sinna taha Lasnamäe otsa sõitsid aga oluliselt tihedamalt kui rongid Kiisale. 

Orienteerumislikus võtmes ikka teevaliku ülesandeid  2(46)-3(39), 3(39)-4(38), loomulikult üle (või siiski pigem alt) kanali minek 4(38)-5(31). Mingisugune ruumiline segadus tekkis mul enne jalakäijate tunnelit - millegipärast ei saanud ma järsku aru, kuhu poole kanal jääb kui majade labürindi vahelt lagedamale sain. See juhtub, kui loobud kaardijälgimisest ja loodad, et jagad sealset korduvate mustritega elus linna peast. Kõik see - kas siit või sealt poolt maja, jätkus kuni 11(48) punktini, pärast mida läks hangede alla mattunud pargielementide vahel tippimiseks.

Kunstilises võtmes võiks pajatada sellest, et tegin seal Lasnamäel ühe ülesvõtte

nädal varem kui Helsingi vanas Läänesadama terminalis David Lynchi fotosid vaatama juhtusin. Mul oli mingi hägus teadmine tema nihestatud kehadest, nagu näiteks "Distorted Nudes", aga et on olemas ka seeria "Snowmen":

Minu pilt pärast Lynchi näitusel käimist:

Paar klõpsu sadama terminalist:

Kevadmolekulidega oli täna endiselt nadid lood kui neid Õismäele otsima siirdusime. Kohati õnnestus päiksel ennast mõne pilve vahele isegi pressida, aga varblaste sädin ja vareste kraaksumine külma õõtsuva tuule käes erilist kevadindu veel ei tekitanud. Pigem tekkis võrdlevaid mõtteid teemal, kumb on ilusam, või küsime parem, kumb on elamiseks õdusam - Lasnamäe või Õismäe. Ma jään selle juurde, et neis on elamiseks miski ikkagi kaduma läinud. Sama kaotust kohtab paraku kohati ka uue sajandi arendustes, aga kidlasti mitte nii mastaapses mahus. Võib-olla see on see, kui projekteeritakse ruume, kuhu saab inimesi palju ja soodsalt ära paigutada ega looda arhitektuuri, kus tahaks isegi elada. Õismäe puhul võib teha veel mõtteharjutust, kas see mis on praeguseks kujunenud kunagi planeeritud Suur-Õismäe alale Kakumäest Haaberstini on parem, kui selle asemel oleks jätkunud Väike-Õismäega sarnane massehitus.

Õismäe rõdud

O-tehnilises mõttes jagus pikkade etappide läbimiseks mõtteainet küll. 4(34)-5(35) ei õnnestunud paika pandud plaani osaliselt ellu viia, kuna tiigi august pääsedes ei tekkinud nähtavale ilmunud visuaalse pildi osas kindlust, kuhu jääb täpsemalt paslik aiavahe ning kuidagi uduumbes siblides, tekkis väike lisahaak. Kulutasin nii mõnegi hetke pühapäevast arutlusele, kummalt poolt tiiki peaks ikka üldse lähenema.

Eks neid mõttekohti jagus veel - 1(45)-2(46). Etapi 9(49)-10(32) tarvis rehkendasin jupikese aega, kuidas ristkülikkusse siseneda. 

Tegelikult oleks üldse pidanud seikluskaardi võtma, oleks olnud rohkem kabetamist, aga külm tuul puhus julguse rinnust.

Eks peab rohkem pajusid takseerima. Saab selgemaks.