9. Linnarogain

"Võib-olla maa on ühe teise planeedi põrgu." *

"Kui kõnnid läbi põrgu, jätka kõndimist". **

Kuigi juba jaapani vanarahvas teadis yinyang'i õpetusest tulenevalt, et teatud kuupäevadel võib mingisse ilmakaarde liikumisel olla halb mõju. ***

Püüdsime oma tasakaalu keskmesse paremini saada valides 15. aprillil kõndimise suuna Linnarogainile, Männi parki Mustamäel. Küllap seal juba jagatakse mõni hea mõjuga kaart suundadega, millega põrgust pääseb.

Pool tundi enne keskpäeva ja 515 minutit enne täiskuu saabumist hoidsime Jaaniga peos paberit, mille  ühel pool poolik Harku järv ja teisel pool terve suusahüppetorn. Tõsi, üht-teist tuttavat kohtas seal ju veelgi - Mustamäe vanema otsa mikrorajoonid, Sütiste mets, Nõmme künkad, Harku mäed, vangla ja karjäär, Astangu ...

Keskel tagaplaanil kottpükstega sportlased 

plaani koostamise pooltunnil 

Arusaadavalt oli objektide vahele paigutatud punaseid rõngaid numbritega ja oli enda teha, kas valid sealt otse tee põrgusse või ... siis kaarega.

Jaapani õuedaam 10. sajandist oleks ebameeldivate asjade kilda loetlenud asjaolu, et poole tunni jooksul peab nii palju mõtlema.  Kui oled enda arvates üsna hea raja plaaninud, asud selle järgi tegustema, aga selgub, et paljudesse plaanitud punktidesse ei jõuagi. See on sama hull "Kui elad täiel rinnal tormakat tänapäevast elu, aga mõni läbinisti vanamoodne inimene, kellel on ilmselgelt liiga palju vaba aega ja vähe toimetusi, heietab pikalt-laialt möödunu üle ning läkitab sulle mõne viletsa ajast ja arust luuletuse." ***

Et mitte liiga iidsetena näida, panime stardikella kukkudes ummisjalu otse põhja, lootes et läbi punkti 20 elu mõtteni - 42 jõuda, on hea algus. Võib-olla see päris nii siiski polnud, kuid Sõpruse ja Tammsaare nurgalt 69 ning Arte Gümnaasiumi juurest 38 olid ju head tuttavad kohad. Jätkasime siin ja sealpoolt Vanakat - 52 ja 44 Ehitajate tee sillal.

Sadu kordi läbi sebitud hüppetroni metsatukas pakkus ometi väikest pinget hüppetorni trepp üleval. Mõtlesingi toda alguses selleks teiseks trepiks natuke eemal, mida kasutasime pärast. Õige trepini turnisime sinna ja tagasi aia tagant.

Jätkasime Trummi tänava kandis majade vahelt - 47 ja suusasillalt -25. Ülevalt alla sillale just suusatajaid ei tuhisenud, nõlvaku alla aga jagus neid, kes ilmselt ka pärast jaanipäeva rannaliival lauad all keppidega vehivad, küll. Lumeväljad vaheldusid siiski kohati kevadiste asfaldil jooksvate lumesulamisojadega. 

Kuskilt kus Vääna tänav on juba lõppenud ja algavad militaaruurded - 68.

Sealt metsapadrikust, mille ümber vana raudteetamm teeb kaare said pulgale 40 ja 57. 

Veerme tänava joogipunkti jäi meil jõudmata, Harku mägedest ja vangla tagusest rääkimata, kuigi mõndagi neist mõttes ju oli. See on see koht, kus halb luuetus oleks ka vähem heitumust valmistanud kui meie rajaplaneering. Kättesaamatuks jäi ka Õismäe küljealune, aga Astangu - aegade lemmik. 

Ma arvan, et ma eriti ei luuleta kui väidan, et pole sellele polügoonile juba 7 aastat sattunud. Aga võib-olla ikka fantaseerin ja korra ikka vahepeal oleme, ühe eelmise Linnarogaini käigus aastal 2018 sealset hunnitut maastikku põgusalt külastanud. Aga seal pole mitte midagi muutunud. Kui te vajate kohta, kus mitte midagi ei muutu, minge Astangule.

Seal on endiselt punktikohti stiilis 'redel maa alla' - 59, selgitamata kas redeli ülal või all. Mis te arvate, kumb siis. Ülal loomulikult. Ega te Näärilaksul ei ole. All paistis üht koma teist peale redeli veel olevat ...

Jaan oli väga veendunud, et edasi punkti 66 - vana miinilao vare juurde on võimalik otse üle paekalda serva suruda - ega ringi minekuks polnud ka enam suurt aega. Võib-olla oleks ikka redelist pidanud maa alla minema. 

Mitmete sportlaste koondumispunkt järsaku serval, millest nad kõik alla kadusid, andis lootust, et vast siis ei olegi nii halva mõjuga suund. Järsak ei olnud hull, aga kivid olid porised ja libedad - minusugusel kergesti ärevusse sattuval tüübil on vaja sellisel laskumisel millestki kinni krabada. Näiteks floorast, mis pole päris pehkinud ja juurtega kivide vahel kinni püsib kui mõnda sorti fauna raskuse välja kannatama peab. 

Kügelemist segaste kuhjatiste ja hoonete vahel jätkus ka kaheks järgmiseks punktiks - 28, 39.

Aeg hakkas kontrollaja ümber koonduma nagu sportlikud kaasvõistlejad ümber punktide, tuli jalad midagi jooksusammude sarnast tegema manada. Kannu kõrtsi tagant sai karabatud 56 ja tagasi Mustamäel. I mikrorajooni punktid 33 ja 21. 

Mida julgeme jõuda veel Männi pargis endas. Matkaraja ots 22 küll, aga sipelgas 23 - mitte kunagi. 

Männipargi laululava varjus lõõmas lõke ja kõrvalt pannilt vupsasid grillvorstid söödikute liudadele. 

Veavalt teid huvitab, mida sellest kõigest üleeelmise aastuhande jaapani ülikud arvaksid. Meie Jaaniga pidasime seda üpris meeldivaks. 

Ju siis sattusime õigel kuupäeval õige suunas liikuma. Maal on veel punkte, mis on õndsatele asupaigaks.

* Aldous Huxley

** Winston Churchill

*** Sei Shonagon, "Padjamärkmed"