Jõulujooks 2018
Punt päkapikke ja jõuluvanasid oli end II Jõulupüha hommikul just asutanud Õismäe tiigi veerde, et teha mõni muhe jooks nagu mullu, kui malbe lõunatuul nad kohe sihikule võttis.
Esiotsa lendasid mütsitutid niisama paremale ja vasemale. Kerre aetud kringlid, sead ning verivorstid päästsid küll külmasurmast, kuid näod punaste peakatete varjus muutusid aina sinisemaks ning väriseva hoo-hoo saatel moodustus kõikuv tuttpingviinide paremate aegade ootamise kuhi.
Jõle tuul uuristas viledaid punakuubesid ja korraldajad ei andnud ikka veel aimu, millal kell tegelikult siis 11 saab. Lõpuks ta sai, vist pool tundi hiljem.
Hoo-hoo. Kõik see laiali pudenenud pingiviini kuhi oli nüüd kühmuvajunult maa kohal, kaitstes 7x5 pusletükkisid hoolikamalt kui oma ainumat poega tuule eest, sest just siis kui tiik koos punktidega hakkas kuju võtma, paiskas tuul lahenenud mõistatuse hetkega jälle segi.
Naabritega tuule abil mõned tükid vahetanud, moodustus külmunud sõrmede vahel lõpuks ometi mandala, mis tuli päästa enne kui õhuvoolud selle igavikku pühivad, sest selleta poleks sealt kuramuse tiigi äärest pääsu olnud mitte kunagi.
Mul oli üks tükk jäädavalt kadunud. Krahmasin selle Jaani laotuselt, toppisin värinaga kätetöö kilekotti ja ütlesin, et aitab küll, lähme teeme selle ühe kokku saadud kaardiga kolmekesi raja läbi. Raideni lühikese rajaga see päris hästi kardetavasti ei klappinud, aga ta oli just porist järjekordselt laialipuhutud tükid kokku korjanud ja endiselt ei kujutanud ette kuhu ta minema peaks. Nii kuradi külm oli, et isegi Tartu Maratoni start on selle kõrval Aafrika.
Pärast kodus soojade sõrmedega pusletades muidugi selgus, et meil oli Jaaniga tegelikult erinev raja variant.
Kes oleks uskunud, et 48-aastaselt võib pusletrauma saada. Piisab kui meie pesakonnale sõna 'pusle' mainida kui kõik automaatselt värisema hakkavad ja näost laiguliseks lähevad.
Seda, et selle pusserdamise peale mul Raideniga just see tükk vahetusse läinud on, kus punkt 38 pidi peal asuma, ei saanud ma ka veel siis aru kui ma 38-sse minema pidin. Legendis number on, aga kaardil pole. No mingi järgmine vingerpuss. Sain aga eelnevas, 37 juures Marel kuue sabast kinni, et kas tal on 38. Tal oli ja nii sai seegi läbitud.
Väikeõismäelaste teisele jõulupühale väike etendus antud, läks rada päris kaardiga edasi Loomaaia poole. Raiden jätkas oma lühikest, meie Jaaniga keskmist. Pingviinielu oli meid Jaaniga omavahel niivõrd köitnud, et otsustasime koos lõpuni minna, saagu mis saab. Kuigi kursus oli seekord ettenähtud pigem ikka individuaalseks läbimiseks.
Lihtsad ja selged punktid, läbi alpinaariumi, ümber elevandi ja ninasarviku maja, kivikülvi suunas. Vahepeal takerdusime ka mingite tummisemate taatide lasusse, aga sassi ei läinud.
Sinine ristkülik ja punane ring andsid kokku mälu-o ülesande, millest ma algul mõhkugi aru ei saanud. Oma aruga oleksin suundunud valgesse ristkülikuga alasse ja lootnud sealt mõnda punktidega tahvlit leida. Aga milleks siis need sinised punase rõnga sees olevad punktid kivikülvis.
Jaanil ei olnud tuul mõistust päris ära puhunud ning hammustas kiirelt läbi, et tuleb minna nende siniste punktide juurde selle punase rõnga sees. Võtsime siis oma kolm punkti legendi järjekorras läbi ja katsusime tahvlitel näidatud ristküliku sees olevate punktide asukohti meelde jätta. Tegin igaks petteks ka ülesvõtted kui peaks ikka väga haug olema. Oli rohkem nagu hüljes. Ühe punkti olime jätnud meelde stiilis - tiigi nurgas. Päris tiigi nurk ei olnud, no piilusime siis korra oma ülesvõtet. Ehh - kaks sammu nurga taga.
Kolme punkti polnud keeruline meelde jätta, pika raja riviga oleks küll raskusi olnud. Kivikülvi punktide juures olevad tahvlitel olla põhja ja lõunasuund ka veel vahetuses olnud, aga me opereerisime rohkem nende tiikide asukoha järgi, mida varasematest külaskäikudest mäletasime.
Mälu alal jalgu jäänud troopikamaja juures tekkis meil visioon, et aitab meile ka täiesti Väiksest Troopikamajast, lähme sinna ja enne kevadet sealt välja ei tule.
Enne Zoost välja siirdumist oli joogipunktis lisaülesandeks lumemehe meisterdamine. Kasutasin oma taiese jaoks varasematest lahendajatest maha jäänud kerasid. Mille kohta Jaan arvas, et liiga palju detaile.
Ja supsti Paldiski maantee ääres järgimine lisaülesanne - tutvudes visuaalsete väljavõtete abil uue ringristmiku arhitektuurse lahendusega, tuli leida fotode abil järgmised kolm punkti. Tõsi ruumitajust suuremat probleemi näis osalejatele valmistavat värvide tajumine. Tuli teada, mis värvi rada sa silkad, et õige raamistusega fotoga tegeleda. Kasu oli selleks puhuks juhendi eelnevast lugemisest, nii teadsin meid kindlalt rohelist rada läbimas. Mõnel puhul üritati kaardi raami värvi alusel midagi oletada, aga see oli kõigil punane, mis oli pika raja värv. Sellest segapudrust pääsesime kergelt.
Ning hopsti, paar vahepunkti ja järgmine lisaülesanne. Vot selle sasipuntraga meil nii hästi ei läinud.
Legendi järgi tuli tuvastada paljude looduses paiknevate tähiste järgi õiged kaks punkti.
Mida tegime meie, otsisime loomulikult tähist kivi kagu küljelt ja tähist kahe kivi vahelt.
Mida tegelikult tegema pidi?
Otsima loomulikult tähist TIPU kaguküljelt ja siis kahe kivi vahelt.
Vahetevahel võiks midagi ikka kahe kõrva vahel ka rohkem olla kui seest õõnes aukudega kera.
Ohhoo-ahhaa - mul selge on tipp. Õpetlik, väga õpetlik. Märgitud alal oli täpselt viis kivi, millele kõigile me nõutult umbes viis tiiru peale tegime. Alles nüüd, kodus, tutvudes Tarmo Klaari ''Orienteerumisest iseõppijaile" sain lollusest aru. Peab see iseõppija tee ikka nii pikk olema.
Järele jäänud neli viimast punkti viisid Rocca al Mare keskuse parklasse, et oma pingviini hommik lõpetada traditsioonilises labürindis, või läbu-rindis nagu Jaan seda harjutust kutsub.
No mida kosta lõpetuseks. Hea, väga hea kui puslet oleks saanud kokku panna siseruumis :)
Aga mis teha, kui 48 aastat põhjamaal elamist ei ole ikka veel selgeks õpetanud, et elad põhjamaal ja ikka ei taipa jahile minnes piisavalt kasukaid üll visata. Või et kõhnal päkapikul pikka pidu ei ole.
* * *
Sellest, kuidas meil Näärilaksul ei läinud, järgmistes sissekannetes.
* * *
Siinkohal veel viimase hetke võimalus - aega asjade üle mõtlemiseks on
Legendaarne uue aasta esimene orienteerumisvõistlus jõuab lõpuks ometi Kadriorgu!
Rahva südame võitnud sari (a.k.a. Sada ja Seened, Kubok Aasa, Kalamaja lahtised 2018) annab võimaluse tähistada uue aasta saabumist ainuõigel moel - koos sõpradega rajal.
Võistluse reeglid:
Valikorienteerumine. Kaardil on kontrollpunktid, lisaks start ja finiš. Punktid ei ole maastikul tähistatud. Võistleja/võistkond saab stardihetkel kaardi ja legendilehe. Võistlejate eesmärk on igas läbitud kontrollpunktis leida sellele sobiv legend ja lahendada küsitud ülesanne. Vastus on numbriline ja see tuleb kirjutada vastava legendi juurde.
Kontrollpunkt loetakse läbinuks, kui legendilehele on kirjutatud õige number. Iga õigesti läbitud kontrollpunkti eest saab ühe punkti.
Võidab enim punkte saanud ja kiiremini distantsi läbinud võistleja/võistkond.
Võistluse info:
- osavõtt täiesti tasuta (nii sõpradele, tuttavatele kui muidu huvilistele)
- eelregistreerimine Facebookis (kuna loodud privaatüritusena, saame enne sõbraks kui ei ole) või meiliaadressil lahtised@kadriorg.org kuni 30.12 tagab võistluskaardi
- start Mäekalda 10B ees, finiš korteris Mäekalda 10B-4
- start avatakse alates ~00.15 (01.01.2019). Hilisemad startijad saavad kaardi Mäekalda 10B-4 korterist helistades uksekella
- finišeerida saab kuni kella 3:00, autasustamine toimub natuke hiljem
- kirjutusvahend kohustuslik, kompass ja pealamp soovituslikud, rinnanumbreid ei ole
- raja läbimisel võib kasutada abivahendeid (ratas, kanuu, rong, suusad…). Mõõdukas doping on lubatud
- finišis toimub vajadusel turgutamine sooja tee ja pirukatega, vajadusel saab riideid vahetada
- GPS jälgimine on asendatud suusõnaliste ümberjutustustega
- traditsiooniliselt saab võitja võistleja/võistkond õiguse korraldada järgmise aastaalguse võistluse
- eriboonusena on parimatel osalejatel võimalik omandada võistluskeskus 2020. aasta ürituse läbiviimiseks (v muudeks vajadusteks)
- osalemine omal vastutusel, bernhardiine otsinguteks ei ole
Maastik ja kaart:
Maastik on eriilmeliste pinnavormidega. Suured kõrguste vahed Kesk-Tallinna kõrgustiku servadel vahelduvad väljakutseid pakkuva mikroreljeefiga. Tihedast teede ja radade võrgustikust kaardil ei maksa end lasta eksitada, Läbitavus on väga erinev, alates väga headest kergliiklusteedest kuni väga halva läbitavusega vanade kinnikasvanud kinnistuteni või lausa tuulemurruga sarnanevate parkimisaladeni. Jalgade märjakssaamine sõltub eelkõige rajavalikust ja jalanõudest. Nõgest ei ole.
Rajameister, korraldajad eelmise aasta võitjad Tiina Kangilaski, Jaan Metsa ja Raiden Metsa
Jõle tuul uuristas viledaid punakuubesid ja korraldajad ei andnud ikka veel aimu, millal kell tegelikult siis 11 saab. Lõpuks ta sai, vist pool tundi hiljem.
Hoo-hoo. Kõik see laiali pudenenud pingiviini kuhi oli nüüd kühmuvajunult maa kohal, kaitstes 7x5 pusletükkisid hoolikamalt kui oma ainumat poega tuule eest, sest just siis kui tiik koos punktidega hakkas kuju võtma, paiskas tuul lahenenud mõistatuse hetkega jälle segi.
Naabritega tuule abil mõned tükid vahetanud, moodustus külmunud sõrmede vahel lõpuks ometi mandala, mis tuli päästa enne kui õhuvoolud selle igavikku pühivad, sest selleta poleks sealt kuramuse tiigi äärest pääsu olnud mitte kunagi.
Mul oli üks tükk jäädavalt kadunud. Krahmasin selle Jaani laotuselt, toppisin värinaga kätetöö kilekotti ja ütlesin, et aitab küll, lähme teeme selle ühe kokku saadud kaardiga kolmekesi raja läbi. Raideni lühikese rajaga see päris hästi kardetavasti ei klappinud, aga ta oli just porist järjekordselt laialipuhutud tükid kokku korjanud ja endiselt ei kujutanud ette kuhu ta minema peaks. Nii kuradi külm oli, et isegi Tartu Maratoni start on selle kõrval Aafrika.
Pärast kodus soojade sõrmedega pusletades muidugi selgus, et meil oli Jaaniga tegelikult erinev raja variant.
Kes oleks uskunud, et 48-aastaselt võib pusletrauma saada. Piisab kui meie pesakonnale sõna 'pusle' mainida kui kõik automaatselt värisema hakkavad ja näost laiguliseks lähevad.
Seda, et selle pusserdamise peale mul Raideniga just see tükk vahetusse läinud on, kus punkt 38 pidi peal asuma, ei saanud ma ka veel siis aru kui ma 38-sse minema pidin. Legendis number on, aga kaardil pole. No mingi järgmine vingerpuss. Sain aga eelnevas, 37 juures Marel kuue sabast kinni, et kas tal on 38. Tal oli ja nii sai seegi läbitud.
Väikeõismäelaste teisele jõulupühale väike etendus antud, läks rada päris kaardiga edasi Loomaaia poole. Raiden jätkas oma lühikest, meie Jaaniga keskmist. Pingviinielu oli meid Jaaniga omavahel niivõrd köitnud, et otsustasime koos lõpuni minna, saagu mis saab. Kuigi kursus oli seekord ettenähtud pigem ikka individuaalseks läbimiseks.
Sinine ristkülik ja punane ring andsid kokku mälu-o ülesande, millest ma algul mõhkugi aru ei saanud. Oma aruga oleksin suundunud valgesse ristkülikuga alasse ja lootnud sealt mõnda punktidega tahvlit leida. Aga milleks siis need sinised punase rõnga sees olevad punktid kivikülvis.
Jaanil ei olnud tuul mõistust päris ära puhunud ning hammustas kiirelt läbi, et tuleb minna nende siniste punktide juurde selle punase rõnga sees. Võtsime siis oma kolm punkti legendi järjekorras läbi ja katsusime tahvlitel näidatud ristküliku sees olevate punktide asukohti meelde jätta. Tegin igaks petteks ka ülesvõtted kui peaks ikka väga haug olema. Oli rohkem nagu hüljes. Ühe punkti olime jätnud meelde stiilis - tiigi nurgas. Päris tiigi nurk ei olnud, no piilusime siis korra oma ülesvõtet. Ehh - kaks sammu nurga taga.
Kolme punkti polnud keeruline meelde jätta, pika raja riviga oleks küll raskusi olnud. Kivikülvi punktide juures olevad tahvlitel olla põhja ja lõunasuund ka veel vahetuses olnud, aga me opereerisime rohkem nende tiikide asukoha järgi, mida varasematest külaskäikudest mäletasime.
Mälu alal jalgu jäänud troopikamaja juures tekkis meil visioon, et aitab meile ka täiesti Väiksest Troopikamajast, lähme sinna ja enne kevadet sealt välja ei tule.
Enne Zoost välja siirdumist oli joogipunktis lisaülesandeks lumemehe meisterdamine. Kasutasin oma taiese jaoks varasematest lahendajatest maha jäänud kerasid. Mille kohta Jaan arvas, et liiga palju detaile.
Ja supsti Paldiski maantee ääres järgimine lisaülesanne - tutvudes visuaalsete väljavõtete abil uue ringristmiku arhitektuurse lahendusega, tuli leida fotode abil järgmised kolm punkti. Tõsi ruumitajust suuremat probleemi näis osalejatele valmistavat värvide tajumine. Tuli teada, mis värvi rada sa silkad, et õige raamistusega fotoga tegeleda. Kasu oli selleks puhuks juhendi eelnevast lugemisest, nii teadsin meid kindlalt rohelist rada läbimas. Mõnel puhul üritati kaardi raami värvi alusel midagi oletada, aga see oli kõigil punane, mis oli pika raja värv. Sellest segapudrust pääsesime kergelt.
 |
keskmise raja punkt
|
 |
pika raja punkt
|
Legendi järgi tuli tuvastada paljude looduses paiknevate tähiste järgi õiged kaks punkti.
Mida tegime meie, otsisime loomulikult tähist kivi kagu küljelt ja tähist kahe kivi vahelt.
Mida tegelikult tegema pidi?
Otsima loomulikult tähist TIPU kaguküljelt ja siis kahe kivi vahelt.
Vahetevahel võiks midagi ikka kahe kõrva vahel ka rohkem olla kui seest õõnes aukudega kera.
Ohhoo-ahhaa - mul selge on tipp. Õpetlik, väga õpetlik. Märgitud alal oli täpselt viis kivi, millele kõigile me nõutult umbes viis tiiru peale tegime. Alles nüüd, kodus, tutvudes Tarmo Klaari ''Orienteerumisest iseõppijaile" sain lollusest aru. Peab see iseõppija tee ikka nii pikk olema.
No mida kosta lõpetuseks. Hea, väga hea kui puslet oleks saanud kokku panna siseruumis :)
Aga mis teha, kui 48 aastat põhjamaal elamist ei ole ikka veel selgeks õpetanud, et elad põhjamaal ja ikka ei taipa jahile minnes piisavalt kasukaid üll visata. Või et kõhnal päkapikul pikka pidu ei ole.
* * *
Sellest, kuidas meil Näärilaksul ei läinud, järgmistes sissekannetes.
* * *
Siinkohal veel viimase hetke võimalus - aega asjade üle mõtlemiseks on
Legendaarne uue aasta esimene orienteerumisvõistlus jõuab lõpuks ometi Kadriorgu!
Rahva südame võitnud sari (a.k.a. Sada ja Seened, Kubok Aasa, Kalamaja lahtised 2018) annab võimaluse tähistada uue aasta saabumist ainuõigel moel - koos sõpradega rajal.
Võistluse reeglid:
Valikorienteerumine. Kaardil on kontrollpunktid, lisaks start ja finiš. Punktid ei ole maastikul tähistatud. Võistleja/võistkond saab stardihetkel kaardi ja legendilehe. Võistlejate eesmärk on igas läbitud kontrollpunktis leida sellele sobiv legend ja lahendada küsitud ülesanne. Vastus on numbriline ja see tuleb kirjutada vastava legendi juurde.
Kontrollpunkt loetakse läbinuks, kui legendilehele on kirjutatud õige number. Iga õigesti läbitud kontrollpunkti eest saab ühe punkti.
Võidab enim punkte saanud ja kiiremini distantsi läbinud võistleja/võistkond.
Võistluse info:
- osavõtt täiesti tasuta (nii sõpradele, tuttavatele kui muidu huvilistele)
- eelregistreerimine Facebookis (kuna loodud privaatüritusena, saame enne sõbraks kui ei ole) või meiliaadressil lahtised@kadriorg.org kuni 30.12 tagab võistluskaardi
- start Mäekalda 10B ees, finiš korteris Mäekalda 10B-4
- start avatakse alates ~00.15 (01.01.2019). Hilisemad startijad saavad kaardi Mäekalda 10B-4 korterist helistades uksekella
- finišeerida saab kuni kella 3:00, autasustamine toimub natuke hiljem
- kirjutusvahend kohustuslik, kompass ja pealamp soovituslikud, rinnanumbreid ei ole
- raja läbimisel võib kasutada abivahendeid (ratas, kanuu, rong, suusad…). Mõõdukas doping on lubatud
- finišis toimub vajadusel turgutamine sooja tee ja pirukatega, vajadusel saab riideid vahetada
- GPS jälgimine on asendatud suusõnaliste ümberjutustustega
- traditsiooniliselt saab võitja võistleja/võistkond õiguse korraldada järgmise aastaalguse võistluse
- eriboonusena on parimatel osalejatel võimalik omandada võistluskeskus 2020. aasta ürituse läbiviimiseks (v muudeks vajadusteks)
- osalemine omal vastutusel, bernhardiine otsinguteks ei ole
Maastik ja kaart:
Maastik on eriilmeliste pinnavormidega. Suured kõrguste vahed Kesk-Tallinna kõrgustiku servadel vahelduvad väljakutseid pakkuva mikroreljeefiga. Tihedast teede ja radade võrgustikust kaardil ei maksa end lasta eksitada, Läbitavus on väga erinev, alates väga headest kergliiklusteedest kuni väga halva läbitavusega vanade kinnikasvanud kinnistuteni või lausa tuulemurruga sarnanevate parkimisaladeni. Jalgade märjakssaamine sõltub eelkõige rajavalikust ja jalanõudest. Nõgest ei ole.
Rajameister, korraldajad eelmise aasta võitjad Tiina Kangilaski, Jaan Metsa ja Raiden Metsa
Comments